Haapsalus toimub 22.-23. septembril Eesti muuseumiühingu ja ICOM Eesti rahvuskomitee ühine konverents „Pärand ja poliitika. Muuseumid polariseeruvas maailmas“.
Rahvusvahelise konverentsi eesmärk on uurida, kuidas poliitiline surve ja ühiskondlik killustatus mõjutavad muuseume ja milliseid rolle peaksid mäluasutused demokraatlikus ühiskonnas täitma.
„Muuseum on demokraatias oluline tegija,“ ütleb Eesti muuseumiühingu juhatuse esimees Kerttu Männiste. „Muuseumil on kultuuripärandi tutvustaja, vahendaja ja tõlgendaja roll. Eriti tähtis on see murrangulistel aegadel – nagu näiteks praegu. Poliitiline surve õõnestab muuseumide anatoomiat. Seetõttu on väga vajalik kokku tulla ja neil tundlikel ja olulistel teemadel rääkida.“
„Polariseeruvas ühiskonnas muutuvad muuseumid üha olulisemaks mitte ainult pärandi hoidjatena, vaid ka dialoogi ruumidena,“ ütleb ICOM Eesti rahvuskomitee juhatuse esimees Kai Lobjakas. „Just muuseumides on võimalik luua turvaline keskkond, kus erinevad maailmavaated saavad kohtuda ja arutleda. Meie roll on tagada, et mineviku tõlgendamine ei muutuks poliitilise surve tööriistaks, vaid aitaks kaasa avatud ja demokraatliku ühiskonna püsimisele.“
Konverentsil astuvad üles nii kohalikud kui rahvusvahelised eksperdid, et jagada oma vaateid ja kogemusi. Nii räägib Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm Eesti ühiskonna maailmavaadetest ning „maalib“ sõnade ning arvude abil eri rühmade nö sotsioloogilised portreed. Eesti sõjamuuseumist on kohal Toomas Hiio, kes vaatleb lähemalt riikide ja rahvaste enesetunnetust. Eesti Kunstiakadeemia doktorant Margus Tamm räägib muuseumide sattumisest protesti ja ühiskondlike pingete vaatevälja.
Slovakkiast tuleb Eestisse esinema Bratislava Linnamuuseumi juhi asetäitja Marcela Kvetková, käsitledes Slovakkia kultuuripoliitika hiljutisi muutusi pärast 2023. aasta parlamendivalimisi, mille tulemusel tuli võimule rahvuslik-konservatiivne koalitsioon. Euroopa Solidaarsuskeskusest on külas Jacek Koltan, kes räägib lähemalt, mis toimus Poola ühiskonnas selle illiberaalse valitsemise perioodil (2016-2023). Läti kunstikriitik ja muuseumijuht Kaspars Vanags tutvustab konkreetsete juhtumiuuringute põhjal kuidas muuseumi ideoloogilisi juuri teadvustatakse ning kuidas luuakse ekspositsiooni, mis soodustab dialoogi poliitiliselt põimunud meditsiiniajaloo ja tänapäevaste tervisearusaamade vahel.
Konverentsi teisel päeval toimub noorte väärtusruumide ja radikaliseerumise teemaline arutelu ja mängusimulatsioon. Simulatsiooni veab Mari-Liisa Parder Tartu Ülikooli eetikakeskusest.
