Lääneranna vallavolikogu otsustas poole miljoni euro eest võõrandada väikekatlamajad Lihula Soojusele eesmärgiga ettevõte veel sel aastal maha müüa.
Lääneranna vallavolikogu neljapäevane otsus müüa poole miljoni euroga Lõpe, Koonga, Varbla, Virtsu ja Kõmsi katlamajad Lihula Soojusele valmistab ette viimase müüki. „Ja see müük tuleb õige pea,” märkis Lääneranna vallavalitsuse liige Urmas Osila vallavolikogu istungil.
Lääneranna valla eelarvestrateegias on kirjas, et Lihula Soojus müüakse maha 2025. aastal ning et enne seda on mõistlik kõik väikekatlamajad omakorda Lihula Soojusele müüa.
„Et tõsta põhivara hinda. See, mida Lihula Soojusele müüme, on põhivara hind,” ütles Osila istungil. Osila sõnul on väikekatlamajade väärtus küll suurem, aga vallavalitsus jäi siiski ettepaneku juurde müüa need veidi üle poole miljoni euroga. Ta märkis istungil, et volikogu võib hinda tõsta, kui tahab.
„Rehkendasime võõrandatava vara hinna üle ja jäime vallavalitsuse esitatud eelnõu juurde,” ütles Lääneranna vallavolikogu majanduskomisjoni esimees Hardi Rehkalt istungil. Väikekatlamajade müümise poolt oli kümme volinikku, vastu kolm. Kaks volinikku jäi erapooletuks.
„Kui suudame Lihula Soojuse müüa, siis suudame likvideerida ka selle ebavõrdsuse, et osal inimestel köetakse tuba soojaks valla kulul,” ütles Osila istungil, „Natuke maksavad küll juurde, aga teised peavad oma katlamajad ise remontima ja puid ahju toppima.”
Kütab peamiselt valla asutusi
Lihula Soojus kuulub kohalikule omavalitsusele. 1993. aastal asutatud ettevõte kütab seitset korterelamut, aga lõviosa köetavaid hooneid kuulub Lääneranna vallale. Eesti ainukesest heinakatlamajast saavad toasooja Lihula gümnaasium, kultuurimaja, spordihoone, lasteaed, raamatukogu ning kunsti- ja muusikakool, perearstikeskus, mõis ja hooldekodu. 2009. aastast kasutab katlamaja peamiselt ümbruskonnast varutud luhaheina, aga ka hakkpuitu.
Lääneranna vallavolikogu esimees, vandeadvokaat Armand Reinmaa märkis istungil, et soojamajanduse asemel peaks kohalik omavalitsus tegelema oma põhiülesannetega. „Sooja toodab keegi teine, kes siis pakub juba vallale ja vallale kuuluvatele hoonetele soojateenust. See on asja mõte,” ütles ta.
Lääneranna vallavolikogu liige Andres Hirvela (SDE) kahtles, kas Lihula Soojus on pädev väikekatlamaju haldama, sest need on teistsugused. „Kust sel see kompetents tuleb?” küsis Hirvela istungil.
„Kompetents liikus isiku näol vallavalitsusest Lihula Soojusesse,” ütles Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa). Saare pidas silmas, et Lääneranna vallavalitsuse kunagisest ametnikust Martin Teest saab Lihula Soojuse juhatuse liige.
Vald tahtis suuri dividende
„Võtame ühe juhatuse liikme juurde,” kinnitas Lihula Soojuse seni ainus juhatuse liige Tõnu Teesaar Lääne Elule eile. Teesaar tegeleb edaspidi Lihula katlamajaga, Tee kõigi ülejäänutega. „See on valla kui omaniku otsus üks valdkond ühe mütsi alla viia,“ märkis Teesaar.
Teesaare sõnul ei ole Lihula Soojusel poolt miljonit eurot, millega väikekatlamajad ära osta. „Nagu peaksime ostma, aga seda raha meil pole,” märkis Teesaar. Kui keegi ükskord Lihula Soojuse ära ostab, siis koos poole miljoni euro suuruse võlaga.
Teesaare sõnul on kohalik omavalitsus ettevõtet survestanud teenima kopsakat kasumit ja maksma vallale kui omanikule dividende. „Neid mul maksta ei ole, aga omaniku ootused on teised,” märkis Teesaar. Vaba raha on Teesaar investeerinud katlamajja ja trassidesse.
Esimese katse koondada väikekatlamajad Lihula Soojuse alla tegi Lääneranna vald kolm aastat tagasi.
