Haapsalu noorte teatri lavastus „Ingerimaale“ jõudis lõpuks ka kodulinna, teenis mitu vaheaplausi ja pani publiku hinge kinni hoidma.
24. septembri õhtul kümme minutit enne etenduse algust lendas üle Haapsalu kultuurimaja sookurekolmnurk, ärateelised. Nende kaeblik hääl jäi vaikse, veel suviselt sooja linna kohale heljuma.
Neli tundi varem olin istunud arvuti taga ja tõlkinud viimaseid fotoallkirju hilissügisel ilmuvasse raamatusse, kus sõja jalust põgenenud ajakirjanik Tetjana Himitš kirjeldab oma teekonda Mariupolist Haapsallu. Raamatu tagakaanel on tekst: „Ühel hetkel kaotasid inimesed kõik. Neilt võeti valgus, vesi, gaas, informatsioon ja toit ning mis kõige tähtsam – olevik ja tulevik.“
