Aasta kala on koha

BNS

Koha. Foto: Vikipeedia
Koha. Foto: Vikipeedia

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ning internetis toimunud rahvahääletuse tulemusena valiti 2024. aasta kalaks koha.

Ahvenaliste sugukonda kuuluv koha elab kiiresti soojenevates, vähese veeläbipaistvusega hapnikurikastes veekogudes. Eestis leidub koha kõige enam Võrtsjärves, Peipsi järves, Kagu- ja Lõuna-Eesti järvedes, Emajões, Narva jões ning Läänemere magestunud veega lahtedes.

Koha on hinnalt Eesti üks kallimaid kalu, mistõttu tema püügisurve on suur. Samuti lisab atraktiivsust see, et koha kasvab üsna suureks. Kutselised kalurid hindavad koha tema müügist saadava tulu tõttu, harrastajate jaoks aga tähendab kohapüük eeskätt põnevat väljakutset. „Kuigi haugi mõõtmed ja kaal jäävad kohaga samasse suurusjärku, on suure koha tabamine tunduvalt keerukam ja ning nõuab enam oskuseid. Hea kohakohaga on nii, et seda teistele ei reedeta,“ ütles aasta kala valimise ellukutsuja, ajakirja Kalastaja vastutav väljaandja Hanno Kask.

Suur püügisurve tähendab paraku mitmel pool ülepüüki. Kohavarude olukorra parandamiseks ning taastamiseks on teda mitmetesse sisemaa järvedesse juurde asustatud.

Suurim Eestist püütud ning niiöelda ametlikult registreeritud koha tabati 2009. aasta veebruaris Võrtsjärvest. See kala kaalus 16,93 kilogrammi ja oli 94,2 sentimeetrit pikk. Tavaliselt saadakse kuni 70 sentimeetri pikkuseid ja kuni neli kilogrammi kaaluvaid isendeid. Et iga koha saaks oma elus vähemalt korra kudeda, kehtib tema püügil alammõõt 51 sentimeetrit Võrtsjärves ja 46 sentimeetrit ülejäänud veekogudes, sealhulgas meres.

Toidulaual on koha kõrgelt hinnatud ja väga maitsva lihaga liik. „Koha on kindlalt Eesti kõige parem praekala,“ lisas Hanno Kask.

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti Eestis aasta kala kuuendat korda. Varem on aasta kala tiitlit kandnud jõesilm, lõhe, haug, ahven ja merisiig. Sel korral sai lisaks Eesti Kalastajate Seltsi poolt üles seatud kohale hääletada ka angerja, kilu ja ümarmudila poolt.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Seoses...
5 kuud tagasi

…putukaliikide arvukuse ja võrdõigluslikkuse tagamisega nende seas on loomasõbrad teinud ettepaneku liikide kohta teadlikkuse tõstmiseks määrata mitte aasta putukaid vaid minuti putukad.
Viimase kolme minuti putukad on olnud karukuklane, oblikalutikas ja seenekoi.

kurkull
5 kuud tagasi

Aasta putukaks võiks valida jopJohanna Lehetäi.

Kohtunik
5 kuud tagasi

Vastavalt võrdse kohtlemise seadusele, peab ka teisi loomi Aasta tegijaks nimetama, nt koerte osas – kas rotveiler või dobermann või saksa lambakoer jne. Sama kasside puhul.
Koduloomi ei saa alahinnata, sest saarmas juba sai Aasta loomaks, aga tema on metsloom.
Need asjad ikka nii ei käi, peab seadusi järgima! Kui jaanuari jooksul pole viga parandatud, siis on kohtuasjad tulemas loomakaitsjate poolt.

veel ja veel
5 kuud tagasi
Reply to  Kohtunik

…ka talveund pikutavate loomade parim tuleb välja selgitada. Kindlasti ka taimetoiduline loom.

Timukas
5 kuud tagasi
Reply to  Kohtunik

loomi pole vaja kaitsta, nad kaitsevad end ise! Ja hoia oma rotid keti otsas, muidu tuleb suur kiisu neid purema 🙂

see
5 kuud tagasi

teadmine kellegi kõhtu täis ei tee