Kui eelmise aasta lõpus võis hellitada lootust, et mööduv aasta tuleb parem, siis võta näpust. Mõnes mõttes oli 2023. aasta hullem kui 2022. aasta.
Alates kevadest räägiti Ukraina läbimurdest, mis pidi täiendama 2022. aasta sügise pealetungi ja mis pidi viima sõja Ukraina võiduni. Küsimus ongi, kas saab Vene kaitseliinide valguses üldse rääkida läbimurde võimalikkusest. Võibolla oligi vale eeldada Ukrainalt mingit läbimurret – kui lääne doktriinide järgi peab Ukraina pidama piiratud konventsionaalset sõda, ründamata Vene territooriumi, siis Venemaa peab Ukrainas piiramatut konventsionaalset sõda. Kuidas ses tingimustes võiski rääkida Ukraina läbimurdest?
Inimliku rumaluse ja valetamise pandeemiline levik Eesti ühiskonnas igas valdkonnas ja mis on ühiskonna ja riigi hääbumise põhiprobleem. Kolumnistil on kehvasti lihtsatest asjadest arusaamisega:)