Läänela sööb koolispordiliidu välja

Sihtasutus Läänemaa võtab uuest aastast tööle inimese, kes hakkab tööle spordiliidu Läänela ruumides ja tegema koolispordiliidu tööd.

Seda, et Läänemaa koolispordi liidult ülesanded ja raha ära võetakse, pole spordiliit Läänela liidule kui ühele oma liikmele teada andnud. „Meiega ei ole räägitud, see on kõige nukram,” ütles Läänemaa koolispordi liidu juht Mati Seppi. „Tilgutavad infot täpselt nii palju, kui küsida oskame.”

Seppini jõudis septembris Eesti koolispordi liidust info, et Läänela peasekretär Ülle Lass oli sealt uurinud Läänemaa koolispordi liidu tegevuskulude kohta. Liit soovitas Lassil infot otse Seppilt küsida, kuid Seppi sõnul pole seda siiani tehtud. Septembris saatis Seppi hoopis ise Lassile kirja, kus küsis koolispordiga seotud tulevikuplaanide kohta, kuid sai vastuseks, et kõik on veel lahtine. Oktoobris uuesti küsides sai Seppi vastuseks, et Läänelal on endal võimekus võistlusi korraldada.

Ühistöötaja

Samal ajal, kui Seppi septembris esimest korda kirjutas, rääkis Lass SA Läänemaa juhi Irene Väliga ja vestlusest tuli välja, et mõlemad organisatsioonid otsivad sarnaste ülesannetega töötajat, kes tegeleks laste ja noorte tervise ja spordi teemadega. „Tuli mõte, et paneme seljad kokku,” ütles Lass. „Jätsime septembris selle esialgu settima.”

Mõttega mindi aga peagi edasi ja uuest aastast võetakse kahe asutuse peale tööle üks inimene. Töötajat otsib Läänemaa praegu sihtotsinguga, töökuulutust neil väljas pole. Väli selgitas, et nõuetele vastavaid inimesi maakonnas üleliia palju pole.

Sihtasutuse poolt tuleb läbi tervisekassa uue töötaja palk, Läänela poolt on töölaud ja projektiraha tegevuste jaoks. „On mõistlik maakonna piires raha nii ära kasutada. Kui palka ei pea maksma, jääb tegevusteks rohkem raha,” ütles Lass.

Väli sõnul hakkab uus töötaja tegema kõike koos Läänelaga. Uue töötaja õlule jääb laste ja noorte seas liikumise propageerimine, aga ka vaimse tervise ja tervisliku toitumisega seotud projektide vedamine. Uuel töötajal peab olema ka projekti juhtimise kogemus.

Lassi sõnul hakkab kahe asutuse ühistöötaja korraldama koolinoorte meistrivõistlusi, mis seni on olnud koolispordiliidu ülesanne, ning vedama laste ja noorte liikumisharrastuse projekte. Lass tõi näiteks rullibussi, matkad, koolitused.

Uuest aastast muutub ka liikumisürituste ja võistluste rahastamine. Kui kool või mõni teine asutus soovib korraldada liikumise ja spordiga seonduvat, ei piisa enam Läänelale arvete esitamisest, nagu seni on olnud, vaid tuleb esitada taotlus ja ka aruanne. „Rahakoti funktsiooniga istuv ametnik,” kirjeldas Seppi uut töötajat.

Taandub rahale

Kogu probleem sai alguse juba suvel, kui kultuuriministeerium teatas, et jätab koolispordiliidu ja spordiliidu Jõud rahata ning jagab selle raha maakondlikele spordiliitudele, kes seda oma äranägemise järgi kasutavad.

Muudatusega oli nõus kolm maakonda, nende seas Läänemaa. Teised maakonnad kirjutasid koos spordiliiduga Jõud suvel kultuuriministrile pöördumise. „Meie pöördumisele alla ei kirjutanud, neid asju uisapäisa ei aeta,” ütles Lass.

Pärast seda otsustas Läänela juhatus, et koolispordiliitu nad edaspidi rahastama ei hakka. „Juhatus otsustas, et ei delegeeri raha edasi,” ütles Lass.

„Mis hundi hambus, see hundi kõhus,” ütles Seppi. Nüüd ongi 12 maakonna spordi katusorganisatsioon saanud alaliitudega rahastamise asjus kokkuleppele, kuid kolmes pöördumisele alla kirjutamata jätnud maakonnas, – Lääne-, Pärnu- ja Võrumaal – kokkuleppele jõutud pole.

Seppi sõnul on spordiliit Läänela ajanud asja jõupositsioonilt, salakavalalt ja hea juhtimistava vastaselt ning pole jälginud oma põhikirja, mis ütleb, et Läänela tegevust aetakse liikmete huvidest lähtudes. „Võeti kätte ja söödi üks klubi ära,” ütles Seppi.

Mis saab Läänemaa koolispordi liidust uuel aastal, Seppi veel öelda ei osanud. „Meie ei pane ühtegi organisatsiooni kinni,” ütles Lass.

Uuest aastast võtab Läänela üle koolispordiliidu ülesanded – hakkab korraldama koolinoorte meistrivõistlusi ja vedama koolinoorte liikumisharrastusele suunatud projekte, kuid töötaja, kes sellega tegeleb, on sihtasutuse Läänemaa palgal. „Üks asutus võtab tööle inimese, kes hakkab tööle teises asutuses ja tegema kolmanda asutuse tööd,” võttis Seppi plaani kokku.