Pikaaegse haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase sõnul on valitsusel vaja astuda kiireid ja konkreetseid samme, et hoida lahti väikseid maakoole, sest kooliaasta läheneb ja ainult sõnadest kohalikele omavalitsustele ei piisa.
„See, mis on toimunud Metsküla kooli ümber, ja viis, kuidas see vaatamata avalikkuse suurele toetusele suleti, on skandaalne. Valitsus vaatas lihtsalt pealt, isegi siis, kui kohus andis koolile sulgemise vastu ajutise kaitse ja vald küsis riigilt tuge koolivõrgu jaoks,“ ütles Lukas Isamaa pressiteates.
Eelmises valitsuses suutis valitsus Isamaa eestvedamisel avatuna hoida Lüganuse põhikooli. Lukase sõnul on see heaks näiteks, millised võimalused riigil kohalike omavalitsuste ja kodulähedaste koolide toetamiseks eksisteerivad.
„On tarvis head tahet ja empaatiat maapiirkondade suhtes,“ nentis Lukas. „Lahendus on olemas – teen konkreetse ettepaneku, mille tegin ka haridus- ja teadusministrina eelmises, paraku lühiajalises valitsuses. Tuleb rakendada olemasolevat tasandusfondi korrutades omavalitsustele jagatavad summad tagamaalisuse koefitsiendiga. Süsteem ja raha on rahandusministeeriumil olemas. Tagamaalisuse koefitsiendiga jagatakse praegu 36 miljonit eurot. Kahjuks ei ole vastav fond käivitatud planeeritud mahus, vaid ainult 75% ulatuses. See aga tähendab, et just selle puudu oleva 12 miljoni euro lisamine annaks hajaasustusega piirkondadele vajaliku toe. Lahti saaks jääda mõnigi Lääneranna ja Rõuge valla kool. See oleks olnud lahendus ka Metsküla koolile. See raha tuleb fondi lisada!“
Lukase sõnul tuleb üle vaadata ka tagamaalisuse koefitsient, mis on muutumatuna püsinud aastast 2016. Viimase seitsme aastaga on Eestis toimunud märgatav sisemigratsioon. „Kosunud on linnad, eriti Tallinna ja Tartut ümbritsevad vallad, kardetust veelgi rohkem on inimesi kaotanud just hajaasustusega ja kaugemad piirkonnad. Pealegi on haldusreformi järgsete ühendvaldade koefitsiendiks arvestatud nüüd kogu suure territooriumiga liitunud valdadest kõige hõredama asustusega liitunu koefitsient. See on eriti rumal, sest seega kandub hõreda asustuse koefitsient valla äärealalt üle ka sisuliselt linnalise keskkonnaga Tallinna ja Tartu lähedastele elamupiirkondadele. Näiteks viimastel aastatel tugevasti tihenenud asustusega Tartu vald saab oma õpilaste arvult arvestatud toetust korrutada koefitsiendiga 1,91 (peaaegu sama tase kui suurel hajali Lääneranna vallal – 1,99) ja Jõelähtme vald korrutab selle koefitsiendiga 1,81.“
Kogu reformi tulem, koolid mis kinni pandi üks hooldekodu juurde, veelkord jah me vanurid vajavad ka kohta kus olla, aga selle tulem noored lahkuvad, maksud valda vähenevad. Lõpuks ootab valda ees pankrot! Hetke seisuga 120000 läinud laste transpordi alla, see raha on osake suletud koolide ülapidamise kuludest. Lisame juurde kütuse millega hakkan sõitma valla soetatud buss ja palk juhile.
ja sisulised ettepanekud.
olid maalapsed need, kelle vanematelt saadud oskused ja töö talus tagasid tulevikus eesti riigi toidulaua, nüüd oleme kõik coopi ja selveri importtoidu sõltlased, väike torm ja pole meil elektrit, raha, kütust, süüa ja oskusi midagi ise toota. jevro moorlased on oma töö teinud, meie elu sõltub võõrvõimust ja kohalikest kollobrantisest, kes on kunagise koos laulva rahva üksteise vastu üles ässitanud ja naudivad seda .
Mugavusdirektor oleks võinud varem kisa tõsta, nüüd juba kuritegu sooritatud.
Kuritegu oli seda kooli üldse uuesti avada .
Miks?
nagu köster ütles, et sealt tulevad ainult tööpõlgurid ja hobuse vargad
Väga sisutühi jutt. Haridusvaldkond on meil koht kus maksumaksja raha põleb ereda leegina . Selle kasutegur aga on nõrgemast nõrgeim
Tahad öelda, et koole pole üldse tarvis ja haridust pole tarvis…
Kod, on lihula kodanik.. anna talle andeks.
Vat näit ühe lehma piima võid osta nii 1 kui ka100 euri eest . Meil haridust ostetaksegi selle 100 eest . Isegi riigikontroll on juba üle 10 aasta küsinud kuhu see raha kaob
exeli teoreetik? “Tubli” tüüp, kõike määdame numbrites(loe:eurodes)
No sellistele “tarkadele”tuleks tulumaks 101% väänata , enne mõistus vist kohale ei jõua
Mis on piimal ja koolil ühist? Kõvasti oled põrutada saanud?
Kui midagi asjaliku kommentaarida ei ole, ole parem vait. Saame aru, sinul kooli haridus puudulik.
Haridusel ja haridusel on vahe, ka hinnavahe . Hiljuti aegus mu tuletööde luba – eelmise olin saanud Tallinnas , koolitus kestis 2 päeva ja maksis 400 + km . Tundus tüütu kuna sain infot ühelt sealkäijalt et sama materjal . Uurisin ja leidsin koha kus tehti sama koolitus tehti 4 tunniga ja maksis vaid 100 raha – kusjuures oli hulga huvitavam ja näitlikum
Riigile on muidugi kasulik rumal tööd rügab inimene ,kes isegi palka ei küsi
Kui kodanik, sulle pole su puupeasse suudetud koolis midgai taguda, siis pole kool selles süüdi.
Vat mulle polnud vaja midgai taguda , ma õppisin ise
Raha põleb teadus ja kõrgkoolide valdkonnas arstid lähevad välismaale teadlased muudki leiutavad ja uurivad aga rahvale on sest kasu nulli lähedal ,sest tulemusi kasutatakse minimaalselt
see tagantjärgi kaagutamine
Õigus, Tõnis!
Ka igati tublist ja korralikust inimesest kasvab peale valitavale kohale saamist kalk ja südametu Eesti tulevikust mittehooliv partei tsinovnik…
Niikaua, kuni kohalike omavalitsuste(ringkäenduslike parteikontorite) üle puudub sisuline järelevalve, läheb asi veel hullemaks. Kui me tahame demokraatliku õigusriigi põhimõtete kohaselt toimivaid omavalitsusi, siis esimese asjana tuleb läbi viia OMAVALITSUSREFORM, et ametnikud hakkaksid teenima rahva, mitte partei huve. Loomulikult on selleks vaja muuta ka Kohalike Omavalitsuste Korralduse seadust!
Aga tulgu valda juhtima, kui see kõik nii nii lihtne on.
Ise ei saa hakkama ja teisi ka ei lasta
Piisab täiesti keskimsiest arukusest.
saab võtta nendest kodukohvikute, talude päevadest, teeme kodukoolide päevad igasse maakodusse, sest ka paide kroonilise loba päevad lasevad eeldada, et kõiksugu õpetajaid, nõustajaid, suunamudijaid on meil ordude viisi, kelle pole ka midagi muud mõistlikku teha, siis oleks tore nad selless õppeprotsessi lülitada