Ridala kirikus, mis, nagu paljud vanad keskaegsed kirikud Eestis, on pikka aega olnud hädas liigniiskusega, püüab niiskuskahjustustele piiri panna tehnikaülikoolis välja mõeldud tuulutussüsteem.
„Meie kirikus on niiskus olnud väga suureks mureks ja niiskuskahjustused ulatuslikud. Niiskes ruumis elab puidukoi hästi. Ta on ära purenud kõik meie puitskulptuurid,” rääkis koguduse õpetaja Küllike Valk. Et Ridala kiriku siseseintel elab rohevetikas, on vaatajale juba kaugelt näha. „Vetikas on seinas, aga seda on varem olnud palju rohkem. Teda korjub nurkadesse ja lippude taha, kus õhk ei liigu. Kui katust peal ei olnud, oli see palju koledam olnud,” ütles Valk. Ta viitas sellega ajale, kui kirikule pandud katus pea kohe lagunema hakkas ja vahetamist vajas. „Rohevetikas on olnud ka inglite kohal,” osutas õpetaja laemaalingutele, „aga kui tudengid neid konserveerisid, pesid nad selle sealt maha.”
aastat polnud häda midagi, vanajumal jahutas , soojendas ja tuulutas, kus ta nüüd siis on oma kõikvõimsuses ja imetegemises
täiesti nõus. 600 aastat on seal ka kogudus olnud, kuhu mõõga sunni ja ähvardustega on inimesi sisse välja sunnitud käima. See tagas ise teatava kütte ja ventilatsiooni.
Aga täna, kui jumalat usub ainult ogar, pole kirikul enam piisavalt kliente, kes kirikut ventileeriks.
Läbi on see jumala ja jumalasulaste kummardamise aeg, teeks sinna parem midagi praktilist sisse. Kõrtsi või midagi.
Õpikunäide inimloomast, kel pole Jumalat!
võib mõni kord ära juua, aga siin on pöördumatu juhtum
Midagi pole veel enne läbi, kui see ka päriselt läbi on. Ärge tulge siin oma suure suuga ennustama!