Riigikogult teisipäeval valitsuse moodustamiseks volitusi küsides tõdes peaministrikandidaat Kaja Kallas, et päev varem allkirjastatud koalitsioonileping on sõja nägu.
Tõepoolest, Venemaa sõjast Ukrainas ei saa me üle ega ümber. Reformierakonna valimisprogrammi sissejuhatuse esimene lõik sedastab, et Putini sõda on andnud valusa löögi rahakoti pihta ja meil kõigil tuleb hakkama saada sõjast tingitud valusate hinnatõusudega. Nii on sõjast saanud lisaks paratamatule tõsiasjale ka universaalne ja kõigele ebameeldivale sobiv umbisikuline põhjendus, mis kõlbab nii hindade kui ka maksude tõstmise õigustamiseks.
Koalitsioonilepingu sisu on selle avalikustamisest alates intensiivselt kommenteeritud. Ei oska kinnitada ega ümber lükata väidet, et teksti kokku panijad olid joobes, aga kohati on kirjutatu mõtet tõepoolest raske tabada. Näiteks lubadus seista NATOs ja Euroopa Liidus igakülgselt vastu diktaatorite ja agressorriikide soovidele – just nagu oleks nendes organisatsioonides nimetatud riike. Või lubadus anda omavalitsuste korrakaitseametnikele õigus tegeleda avalikku korda rikkuvate joobes isikutega. Ehk ametnik peab enne oma õiguse kasutamist tegema kindlaks, kas isik on joobes. Huvitav, kuidas?
Jah, aga kes meil siis sinna eelarvesse sellise suure augu on närinud, ega ometi oravad metsast?
neil mugavusparasiitidel jah mugav. kõik tasuta saadud. ärge öelgegi et öhöhö naised ja lapsed ja neil niigi raske. pooled nendest naistest on oma SÕJATANDRIL eluga riskiva ukraina mehe maha jätnud, et eestis mugavamat elu alustada. mis tagasipöördumisest siin juttu