President Alar Karis kuulutas reedel välja perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse, mille riigikogu võttis 28. detsembril muudetud kujul uuesti vastu.
„Kuulutan seaduse välja, sest riigikogu kõrvaldas sätte, mis tekitas vastuolu põhiseadusega. Ent meenutan, et Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Praegu rõhutan eriliselt sõna õiglus,” ütles president Karis.
„Mina, kes ma olen koos abikaasaga üles kasvatanud kolm last, näen ebaõiglust ühe ja kahe lapsega perede nii erinevas toetamises, nagu see on sätestatud kehtima hakkavas perehüvitiste seaduses. Ebaõigluse tunnet kogevad ka paljud lapsevanemad, kes peavad Eesti põhiseaduses märgitud erilist hoolt paljulapseliste perede üle vajalikuks, kuid ei mõista, miks ei saa sarnasemalt kohelda peresid, kus kasvab vähem lapsi,” lausus riigipea.
President Karise sõnul aitaks just poliitiliste valikute põhjendamine sellistel juhtudel vähendada ebaõigluse tunnet, mida paljud ebavõrdse kohtlemise puhul paratamatult tajuvad ka siis, kui ebavõrdsus on kooskõlas põhiseadusega.
„Andsin riigikogule võimaluse kaaluda veel kord seadust tervikuna ning põhjendada, miks peab erinevaid peresid kohtlema sedavõrd erinevalt. Seetõttu esitasingi mullu 22. detsembril perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadust mitte välja kuulutades parlamendile küsimuse, et millega on põhjendatud otsus jätta hindade tõusu riski vastu kaitseta kõik pered, kus on vähem kui kolm last, hoolimata sellest, milline on nende majanduslik olukord, sest seadusest, selle seletuskirjast ja arutelust riigikogus ei selgu, miks peab riigi eriline hool paljulapseliste perede ees hõlmama lisaks toetuse summale ka niisugust ebavõrdsust,” rääkis president Karis. „Riigikogu jäi 28. detsembri hääletusel enda langetatud poliitilise valiku juurde.”
Peagi hakkavad pered, kus kasvab üks laps saama senise 60 euro asemel saama 80 eurot. Pered, kus kasvab kaks last, hakkavad senise 120 euro asemel saama 160 eurot. Pered, kus kasvab kolm last, saavad 910 eurot senise 520 euro asemel.
Eesti probleem on inimlik rumalus ja selle vohamine ühiskonnas. Alustage enne kommenteerimist põhiseaduse paragrahv 28 lugemisega ja siis lugege järgnevalt preambulat, äkki tekib sisuline arusaam (§ 28-Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all ja preambula-Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade + rahvastikuteadlased on teaduslikult tõendanud, et 3+ last perekonnas on selleks vajalik). Karis astub presidendina juba 3 korda ämbrisse, proovides tõestada olematut, hetkel siis seaduslikku ebavõrdsust ehk pigem peaks see seadus olema rangem ja lähtuma põhiseadusest tulenevalt eestluse säilimisest. Juhul… Loe rohkem »
Kas selgus, et president on salaekreiit?
Seadus võib küll ebavõrdne olla, kuid iibe kasvule aitab see õnneks veidi kaasa. Vähemalt ei jagatud raha jälle Kreekale laialilöömiseks.
Iivet kasvataks ikka kohe esimesest lapsest algav suurem toetus.
Ja millal me Kreekale raha oleme andnud?
Kreeka kunagi suutis end pakrotti ajada vms ju ja siis tehti mingi toetusmeede ja Eesti pidi ka maksma, kuigi me üks vähestest riikidest mille rahandus oli korras. Eks ka esimese lapse toetus on vajalik kuid kolmanda lapse suurem toetus oli ju see mis aitab iivet taastootmise tasemele. Kui see meede juba vist 10+ a tagasi vastu võeti siis hiljem ajakirjanduses räägiti, et reaalne mõõdetav mõju on olemas sel toetusel. Eks see toetuse hüpe võiks sama suur juba 1. Ja 2. Lapse vahel olla nagu räägitud on pidevalt.
Ma tõesti siiralt lootsin, et seaduse muudatusega hakkatakse kõikki lapsi võrdselt kohtlema.
Nii pettunud