Kasutatud auto ostmine peaks olema põnev ettevõtmine, kuid usaldusväärsuse ja läbipaistvuse puudumine kasutatud sõidukite turul on masendav. See ei ole muutunud ka elektrisõidukite osakaalu suurenemisega. Kuigi paljud inimesed lähevad üle elektriautode kasutamisele, et vähendada heitegaaside koguseid, jooksvaid ja hoolduskulusid, siis carVerticali näitab uuring, et elektriautod on samuti endiselt altid erinevatele pettustele, sealhulgas läbisõidu mõõdikute pettustele.
Elektriautode läbisõitu saab muuta nagu iga teise auto puhul
Elektriautod on tulevik, sest inimesed hakkavad üha enam fossiilsete kütuste ja mürarikaste mootorite asemel eelistama vaikset ning CO2-neutraalset sõitu. Kuigi valitsused võtavad järk-järgult ära elektriauto omamise eelised, on elektriautod siiski palju lihtsamini hooldatavad ning samas ka tehnoloogiliselt arenenumad kui diisel- ja bensiiniautod.
Kahjuks saab iga elektrisõiduki läbisõitu võltsida – need kasutavad samu digitaalseid läbisõidumõõdikuid nagu kõik teisedki sõidukid. Tegelikult on digitaalseid odomeetreid isegi palju lihtsam võltsida võrreldes vanematel sõidukitel olevate mehaaniliste näidikutega.
Autode ajalooga tegeleva ettevõtte carVertical andmetel on 15,6% kõigist Euroopa sõidukitest muudetud läbisõidunäiduga. Sarnane on ka elektriautode osakaal selles näitajas – 13,4% kõigist elektriautodest on läbisõidumõõdikuid muudetud. See viitab aga asjaolule, et kasutatud elektrisõidukite ja tavapäraste fossiilsete kütusega liikuvate sõidukite ostjaid ähvardab peaaegu samasugune oht sattuda läbisõidupettuse ohvriks.
Koguni 4 elektriautot 10-st on sattunud õnnetusse
Kas teadsite, et lausa iga teine kasutatud auto Euroopas on sattunud õnnetusse? 43,6% kasutatud elektriautodest on samuti sattunud avariidess, mis teeb elektriliste sõidukite kahjustused peaaegu sama levinuks. Pealegi on elektriautod enamasti linnas liiklejatel, nii et õnnetuste arv tõenäoliselt suureneb ka siis, kui elektrisõidukite park vananeb.
Liiklusõnnetused võivad olla kerged või rasked; tagajärjeks on aga raami ning jõuülekande deformatsioon, varane korrosioon ja kahjustatud akud. Paljusid neist kahjustustest saab küll parandada, kuid elektriautode defektsed akupangad tuleb asendada, et vältida puudujääke kvaliteedis või halvemal juhul ka tulekahjuohtu. Uued akud on aga kallid ja nii mõnedki juhid püüavad selle asemel müüa oma kasutatud sõidukit “õnnetusevabana”.
Odomeetri tagasikerimised varjavad aku tegelikku seisukorda
Odomeetri näit on suurepärane indikatsioon auto seisukorra hindamiseks. Enamik elektriautode tootjaid annab akudele vähemalt 100 000 km ulatuses garantii. Tavaliselt võivad need aga vastu pidada isegi rohkem kui 320 000 km.
Sõiduki tegelik läbisõit võib aidata kindlaks teha, kui palju on akude mahutavusest veel alles. Probleem on aga selles, et te ei saa toetuda ainult läbisõidu näidule, sest see võib olla võltsitud ja ka aku eluea loendurit saab nullida. Petturid võivad neid näitajaid mõne minutiga korrigeerida, mis tähendab, et peate kasutusele võtma täiendavaid ettevaatusabinõusid, et auto oleks ka selle eest küsitud hinda väärt.
“Sõltuvalt akude võimsusest võib nende vahetus maksta kümneid tuhandeid eurosid või isegi kuni poole auto esialgsest väärtusest. See ongi elektrilise kõige kallim osa, sest üldiselt on elektriautod odavamad hooldada võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukitega,” ütleb carVerticali kommunikatsioonijuht Matas Buzelis.
Kasutatud autode müüjad saavad oma autode eest rohkem raha võltsides läbisõitu, seega ei kao odomeetripettused niipea. Kelmid autoärikad kohanevad kiiresti kaasaegsete autode uue tehnoloogiaga ning suundumused näitavad, et ka üldise autopagi laialdasem elektrifitseerimine ei lahenda seda probleemi.
Akupanga seisukorda on ka ju võimalik kontrollida.
Lugedes seda artiklit,tekib tunne,et kobrulehe doimedus teeb koostööd võltsjatega.