Foto Pixabay
Augusti eest tasuti maksu- ja tolliametile 1 miljard eurot maksutulu, mida on 9 protsenti rohkem kui eelarvesse kavandatud (vt Tabel 1). Suvekuudel püsis maksulaekumine kokku keskmiselt 15,1 protsenti kõrgem ning seda peamiselt jätkuvale hindade kasvule.
Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv püsis eelmise kuuga sarnasel tasemel
Eelmise aastaga võrreldes püsis palgafondi kasv augustis eelmise kuuga sarnasel tasemel 12,6 protsenti, keskmise töötasu kasv kiirenes 9,3 protsendile, töökohtade arvu kasv aeglustus 2,9 protsendile. Deklareeritud töötajate osakaal tööealistest 62,7 protsenti on ajaloolise kõrgtaseme lähedal. Sektoritest vedas augustis palgafondi kasvu majutus ja toitlustus 27,7 protsendiga, antud sektor on ka kolme ja 12 kuu keskmise palgafondi kasvu liider (vastavalt 44,1 ja 36,1 protsenti).
Sotsiaalmaksu tasumine aeglustus augustis 9,7 protsendile võrreldes eelmise aastaga. Kasv on käesoleva aasta aeglaseim, kuid tuleb ka arvestada, et aprillis jõustus sotsiaalmaksuseaduse muudatus, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile. See vähendab riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu 5 miljoni euro võrra kuus. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) head laekumist toetab endiselt tugev palgafondi kasv. Laekumine kasvas augustis võrreldes eelmise aastaga 16 protsenti, sh kohalike omavalitsuste tulumaksu osa kasv ulatus 11,6 protsendini. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasv aeglustus augustis 18,5 protsendile. Enamus kasvust tuli erasektori ettevõtete jaotatud kasumilt, ligi miljon eurot tulumaksu laekus ka riigiettevõtete jaotatud kasumilt.
Käibemaksu kiirenenud tasumise tõus tulenes veel tugevapoolsest majandusaktiivsusest, uuest hinnatõususu tipust ning madalast mullusest võrdlustasemest
Selle aasta kaheksa kuu tasumine (2,13 miljardit) ületab 20 protsendi ehk 356 miljoni euroga 2021. aasta sama aja taset. Augustikuus suurenes käibemaksu tasumine esimese poolaasta keskmise kasvuga võrreldes 7 protsendipunkti võrra kiiremas tempos jäädes alla vaid aprillikuu tõusule. Käibemaksu tasumisele andis hoogu uus hinnatõusu tipp, mis küündis augustis 24,8 protsendini. Samuti selgitab augusti kiirenenud kasvu mullune käibemaksu tasumise madal võrdlustase ehk tasumine oli tavapärasest väiksem. See tulenes eelmisel aastal järk-järgult taastuvast majandusest kui ka augustis taas jõustuma hakanud viirusepiirangutest. Ettevõtete kogukäibe kasv augustis samuti kiirenes, mis peegeldab veel tugevapoolset majandusaktiivsust, sealjuures suurenesid käibed laiapõhjaliselt. Tegevusaladest mõjutas augustis käibemaksu tasumise kasvu enim kaubandus ehk jae- ja hulgikaubandus ning energeetika.
Aktsiiside tasumise kasv jäi suvekuudel eelmisest aastast madalamaks
Aktsiiside tasumine augustis on suvekuudest kõige kõrgema kasvuga, kuid on oluliselt tagasihoidlikum aasta alguse kasvudest. Suveperioodil olid kõikide aktsiiside tasumised suuremas osas eelmisest aastast madalamad ning seda tänu üldisele hinnatõusule, mis eelkõige mõjutab sisetarbimist.
Alkoholiaktsiisi tasumine suurenes augustis 14,4 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Kui varasemal kahel kuul oli lahja alkoholi deklareerimine varasema aastaga võrreldes languses, siis augustis suurenes nii kääritatud jookide kui õlle deklareerimine. Suvekuudele on tavapäraselt omane eelkõige lahja alkoholi populaarsus ning deklareerimine on aasta kõrgeimas punktis. Käesoleval aastal on aga suvekuudel deklareeritud keskmisest rohkem kanget alkoholi ja veini, kaheksa kuuga on deklareerimine suurenenud vastavalt 14,8 ja 15,6 protsenti.
Kütuseaktsiisi tasumine augustis jäi praktiliselt eelmise aasta tasemele, suurenedes aastaga marginaalselt 0,3 protsenti. Tasumine kütuseaktsiisilt on viimastel kuudel vähenenud oluliselt, iga kuuga väheneb kumulatiivne kasv ning tasumine eelmise aastaga võrreldes oli augusti lõpuks vähenenud juba 1,1 protsenti. Languse peamine põhjus seisneb eelkõige maagaasi tarbimise vähenemises, mida on suudetud sellel aastal üle 19 protsendi kahandada. Mootorikütuste deklareerimine püsib aasta varasemaga võrreldes väikses kasvus. Augustis suurenesid aasta varasemaga võrreldes nii bensiini kui diislikütuse kogused, kuid aasta kokkuvõttes on kasvus vaid diislikütuse deklareerimine.
Diislikütuse aktsiisimäära langetamisest tulenev positiivne mõju piirülesele tankimisele jätkus ka 2021. aastal
Piiriülene tankimine on toimunud transpordi- ja logistikasektoris pikaajaliselt. Nii nagu sihtkohad on üle Euroopa, nii on ka käibemaksu tagasi küsitud paljudes erinevates Euroopa riikides toimunud tankimistelt. Deklaratsioonidelt saadud info põhjal saab aga hinnanguliselt öelda, kui suured on Eesti ettevõtete tankimismahud erinevates riikides ning kuidas on need ajas muutunud.
2020. aasta andmetest (vt joonis 1) oli näha üsna tugevat seost Eesti diislikütuse aktsiisimäära ajutise langetamise ja naaberriikides (eelkõige Balti riigid) toimunud tankimise muutustes. Vähenemist oli märgata ka teistes riikides, kuna tegemist oli erakordse aastaga, mil COVID19 pandeemiast põhjustatud tervise- ja majanduskriis ei jätnud puutumata ka kaubavahetust. Lätis ja Leedus tangitud liitrid on eelkõige see osa piiriülesest tankimisest, mida saame Eesti kontekstis pidada piirikaubanduseks ning muuhulgas mõjutatav ka läbi hinna. Kuigi 2020. aasta piiriülese tankimise mahud vähenesid oluliselt oli ootus, et mahud vähenevad Lätis ja Leedus ka veel 2021. aastal.
Joonisel 1 on toodud eraldi välja riigid, kust Eesti ettevõtted enim tangivad, lisaks Lätile ja Leedule on nendeks Rootsi, Soome, Poola ja Saksamaa ning ülejäänud Euroopa Liidu riigid on koondatud viimasesse kategooriasse. Kui 2015. aastal moodustasid Lätis ja Leedus tankimine kõikidest piiriülestest tankimistest ca 9 protsenti (7 mln liitrit), siis tankimise tipptase oli 2018. aastal kui osakaal juba kogu tankimisest moodustas 45 protsenti (68 mln liitrit). Diislikütuse aktsiisimäära ajutine langetamine ja COVID19 pandeemia tõi kaasa piiriülese tankimise olulise vähenemise ning kahe naaberriigi osakaal kokku kogu tankimisest langes 2020. aastal 33 protsendini (39 mln liitrit). Eelmisel aastal mahud vähenesid veelgi, ning seda prognoositust rohkem, moodustades kogu Euroopa Liidu tankimismahust 23 protsenti (23 mln liitrit). Hinnanguliselt liikus 2020. ja 2021. aastal Lätist ja Leedust tagasi Eestisse keskmiselt 40-45 miljoni liitri diislikütuse tankimine. Teiste riikide osa, mis madalama hinna tõttu Eestisse tagasi toodi, hindame pigem marginaalseks.
Joonis 1. Eesti ettevõtete piiriülene tankimine riigiti aastatel 2015–2021
