Galerii: Otsa talu perenaine kasvatab paari päevaga toidu lauale

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Fotod: Urmas Lauri

Väikeses Leila külas asuva Otsa talu perenaise Egle Ronga kirg idandite vastu levib kulutulena – sadades kodudes üle terve Eesti paisuvad purkides lutserni- ja rediseseemned.

„Kas sa ise idandad?” küsib Ronk. – „Oi ei!” – „Kohe varsti hakkad,” ütleb Ronk nagu muuseas. Justkui oleks purgi sees ise endale toitu kasvatada midagi sama harilikku kui putru keeta või muna praadida.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
7 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Robin
1 aasta tagasi

Seapraad on õige toit
Las rohi ja hein jäägu veilastele ikka

ei katseta
1 aasta tagasi

Mis siis oleks, kui paneks mehele õhtusöögiks lauale kausitäie idusid? Kui veel juhtumisi mees on olnud päev läbi tööl, raskel tööl. Ja lastele annaks sama ja homme ka sama. Ülehomset siis poleks ju.

ei katseta
1 aasta tagasi
Reply to  ei katseta

…aga, vabandust, lisan, et teiste tööd austan ma loomulikult.

Väga
1 aasta tagasi

tubli!

En.
1 aasta tagasi

Galerii 1. ja 2. pilt on selle poolest haruldased, et nii autentse moega eestiaegset talumaja enam naljalt ei leia. Kui muru hoovis kinni tampida, kanad lahti lasta ja hobune vankriga rehealuse ette ajada olekski nagu 1930-d tagasi. Mis puutub idanditesse, siis mässamist on nendega omajagu. Võrsed kasvavad ju pidevalt, neid ei saa päevakski unustada. Kahjuks või õnneks tekib lõpuks soov keeta potitäis kartuleid. Ent tervise ja energiataseme tõus idanditest on usutav. Viimaseid ei saa ju naljalt liigsüüa. Kergelt näljane inimene on aga reeglina aktiivne mitte uimane.

Nimi (kohustuslik)
1 aasta tagasi
Reply to  En.

Teie vist pole päris talumaja näinud! Ja mis idanditesse puutub, siis milles laps süüdi on, et nii kõhna välja näeb?

En.
1 aasta tagasi

Ma ei väitnudki, et pildil on klassikaline roo- või õlgkatusega rehielamu. Eesti ajal, mil valdavaks sai masinaga rehepeks, hakkas talumajade ilme juba muutuma. Rehealused kujundati lautadeks, tsementkivikatuseid (mitte palju aga siiski) pandi 1930-tel ka. Klassikalist rehielamut ei jaksaks tänapäeval enam pidada, sest hiiglaslikku rookatust on tülikas-kulukas hooldada või nullist taastada. Eterniidi all säilinud rehielamuid leidub tõesti aga neist ei saa nipsust ajastutruud fotot. A kes soovib, vaielgu, mis konkreetselt reedab Otsa talumaja nõukaaegseid uuendusi (ok, näen elektrikilpi, kuid vool tuleb vist kaabliga, el. poste pole näha)? Kusjuures tegu võib olla siiski rehielamuga otsustades ‘ülearuse’ korstna järgi, mis kuulub pigem reheahjule.… Loe rohkem »