Kristo Simulask tegi vägeva tulemuse

Kristo Simulask. Foto: Oklahoma university
Kristo Simulask. Foto: Oklahoma university

Läänemaa kergejõustikul ei ole kodumurul just kõige helgemad ajad, kuid ala mainet hoitakse kõrgel suure lombi taga.

USAs Texases Lubbockis võitis 24aastane Haapsalust pärit kümnevõistleja Kristo Simulask 7926 punktiga esikoha. Oklahoma ülikoolis õppiv atleet püstitas ühtlasi oma ülikooli rekordi. Üksikalad: 100 meetrit 10,52 (tuul +3,2 m/s), kaugushüpe 7,37 (tuul +2,5 m/s), kuulitõuge 13.91, kõrgushüpe 2.02, 400 meetrit 49,00, 110 meetri tõkkejooks 14,81, kettaheide 40.76, teivashüpe 4.81, odavise 49.89, 1500 meetrit 4.44,10.

Kuulitõukes, 400 meetri jooksus, tõkkejooksus ja kettaheites püstitas Simulask isiklikud rekordid. Isiklikud tippmargid on ka 100 meetri jooksu ja kaugushüppe tulemused, aga ametlikult ei saa neid kinnitada normist (+2,0 m/s) tugevama taganttuule tõttu. Kümnevõistluses võib aga kahel alal taganttuul kuni +4,0 m/s arvesse minna.

Tegu on võistleja senise parima kogusumma 7433 punkti võimsa parandusega. Läänemaalt pärit sportlaste hulgas pole keegi neile punktidele ligilähedalegi saanud ja see kogusumma avab ukse ka rahvusvahelistele võistlustele. Kindlasti tahab Simulask lähiajal astuda ka auväärse 8000 punkti meeste klubisse. Paraku on Eestis kümnevõistluse tase väga kõrge ja koondisse pääsemiseks tuleks Simulaskil veel mõnisada punkti leida.

Kuigi tänavu Eesti edetabelis tõusis Simulask Janek Õiglase 8405 ja Johannes Ermi 8132 järel kolmandaks, siis paljud meie ässad teevad oma avastardi alles lähiajal. Eestis on läbi aegade üle 8000 punkti kogunud 19 mitmevõistlejat, Simulask on oma tulemusega 22. Maailma hooaja edetabelis tõusis ta samuti 22.-ks, olles eelnevalt 58.

Kuigi tulemus on pika puuga Läänemaa aegade parim, siis kümnevõistluse ajaloost leiame siitmailt ka ühe Eesti meistri. 1942. aastal saavutas selle tiitli Läänela sportlane Paul Toomla. Lisaks hõbemedalid 1939., 1944, ja 1945. aastal. 1945. aastal võitis Toomla meistritiitli 400 m tõkkejooksus, 1938. aastal sai ta maakonna kuldmedali kui Läänemaa parim sportlane.

Toomla sündis 1917 Põlvas, lõpetas 1937 Haapsalu tööstuskooli. Teises maailmasõjas võitles Saksa poolel, 1946 arreteeriti ja järgmised kümme aastat veetis Komi ANSV ja Kasahhi NSV vangilaagrites. Vabanedes jäi ta elama ja tööle Kasahhi Džezkazgani, kus tegutses treenerina oma surmani 1988. aastal.

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
spotdihuviline
1 kuu tagasi

Super!