Koroonaviiruse levimus ületab varasemate nakkuslainete tippe enam kui kaks korda

Lääne Elu

info@le.ee

Koroonaviiruse testimispunkt Rannarootsi keskuses. Foto: Urmas Lauri
Koroonaviiruse testimispunkt Rannarootsi keskuses. Foto: Urmas Lauri

Tartu ülikooli juhitava seireuuringu äsja lõppenud etapi tulemustest selgub, et koroonaviiruse levimus Eesti täisealises elanikkonnas on jaanuariga võrreldes kolmekordistunud. Nakkus on laialdaselt levinud kõigis vanuserühmades, kuid teadlaste sõnul on haiguselaine tipp möödas. Koroonaviirusevastased antikehad on tekkinud ligi 90 protsendil täisealistest.

Seireuuringu käigus testiti 9.–24. märtsini juhuvalimi alusel 2369 täisealist inimest. Neist 10,5 protsenti ehk keskmiselt igal üheksas sai positiivse testitulemuse. Pooled neist olid koroona äsja läbi põdenud ja teistele nakkusohtu enam ei kujutanud, kuid pooled olid veel nakkusohtlikud. Potentsiaalselt nakkusohtlikest suuremal osal esinesid ka haigustunnused. Uuringu juhi, Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul näitab suur läbipõdenute osakaal, et seekordse nakkuslaine tipp on möödas.

Uuringu käigus hinnati ka nakkuse levimust erineva vaktsineeritusega rühmades. Selgus, et tõhustusdoosi saanute seas oli nakatumine viiendiku võrra väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritutel ning kaks korda väiksem kui vaktsineerimata ja varem haigust põdemata inimestel. Nii on nendest täisealistest, kes pole varem haigust põdenud ja on ikka veel vaktsineerimata, nakatunud praegu hinnanguliselt 21 protsenti ehk keskmiselt iga viies.

Nii suuri nakatumisnäitajaid pole Kalda sõnul seireuuringu vältel veel leitud. Siiski on õnneks senised, 2021. aasta märtsi-aprilli haiglaravirekordid jäänud ületamata. „Siin on oma osa nii omikrontüve põhjustatud haigusjuhtumite mõnevõrra leebematel nähtudel kui ka sellel, et pärast kaht koroona-aastat on viirusevastaste antikehade levimus ühiskonnas suurem ja ka vaktsineeritus parem kui varasemate nakkuslainete ajal,“ selgitas Kalda.

Seekordne seireetapp näitas, et koroonaviirusevastased antikehad on olemas ligi 90 protsendil täisealistest. Seejuures on antikehade levimus nii vanuseti kui ka sooti ühtlane. Küll aga võib märgata, et kui vaktsineeritutest olid antikehad peaaegu kõigil, siis läbipõdenutest 77 protsendil. Kalda sõnul võib neist tulemustest järeldada, et aja jooksul kipub koroona läbipõdemisest saadud immuunsus vähenema. „Selleks, et immuunvastus püsiks stabiilsem ja tugevam, on vaktsineerimine vajalik ka pärast haiguse läbipõdemist,“ selgitas Kalda. Neist, kes pole vaktsineeritud ega ka enda teada koroonat põdenud, olid uuringu andmeil antikehadega ligi 40 protsenti.

Vaatamata viiruse eriti laialdasele levikule on inimeste käitumises näha ettevaatuse vähenemist. Nii oli seekordse seireetapi eel olnud võimalikus lähikontaktis koroonasse nakatunuga iga kuues vastaja, kuid ligi kolmveerand neist ei teinud midagi, et võimalikku nakkuse levikut vältida.

Seireuuringut teeb Tartu ülikooli laiapõhjaline uuringumeeskond koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga. Seireuuringu tegevjuhi, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Mikk Jürissoni sõnul on seirel nüüd, kus riiklik testimisstrateegia on muutunud, väga oluline ülesanne anda nakkuse levimusest ülevaade ning hinnata nakkuspuhangute dünaamikat. „Suur tänu kõigile uuringus osalejatele, kes on aidanud kaasa sellele, et uuringumeeskond saaks viiruseolukorrast regulaarselt tõenduspõhise ülevaate anda,“ ütles Jürisson.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments