Haridus- ja teadusministeerium otsustas, et Vormsi kooli kaugõpe ei mahu Eesti koolikorralduse raamidesse ja see tuleb lõpetada – lapsed käigu koolis või õpetagu vanemad neid kodus.
Ajab ametnik näpuga paberites järge ja leiab: kaug- ehk distantsõpet, kus laps õpib kodus nii, et teda aitab ka õpetaja, ei ole ette nähtud ja punkt. Ja seda kolmandal koroonakevadel, kui selja taga on aeg, kus koolidel tuli päeva pealt täielikult kaugõppele minna, et seejärel kuude kaupa veebi teel õppida-õpetada.
Tõsi, see oli eriolukord. Seadusetähte polnud aega närida, sest koroonaviirust seadus ei huvita. Koolid pidid olema paindlikud, et üleöö ennast ja kogu süsteem ümber korraldada, ning said hakkama, esialgu valu ja vaevaga, siis üha paremini.
Terves Eestis oli aga üks kool, pisike paarikümne lapsega Vormsi, kus sundkorras kaela sadanud kaugõpe ei valmistanud vähimatki probleemi, sest veebilapsed olid nende elu osa aastaid enne seda, kui kaugõppest sai ka ülejäänute argipäev. Seda hämmastavam on ministeeriumi paindumatus.
Vormsi kool on olnud kümmekond aastat ajast ees ja pakkunud lastele ainsana Eestis võimalust õppida nii, et nad ei pea istuma klassiruumis. Vanemad, kelle lapsed seda vajavad, on pisikese saarekooli üles leidnud. Põhjused on erinevad – aastaks-paariks välismaale kolitud laps saab haridusteed jätkata eesti koolis ja eesti keeles.
Vormsi kooli kaugõpe sündis tegelikust vajadusest, kool oli paindlik, toonane koolijuht uuendusaldis. Vormsis on igal aastal neid, kes kaugõpet vajavad, vanemad ei pane oma lapsi mere taha kooli nalja pärast. Ametnik aga leiab, et õpilased, kes ei käi iga päev koolis, kätkevad mingit ohtu ja seda ei saa lubada. Haridus- ja teadusministeeriumi otsus Vormsis kaugõpe lõpetada on arusaamatu, bürokraatlik ja lühinägelik.
Keegi tark ütles kunagi ammu “Kala hakkab mädanema peast”!
Haridusministeeriumi otsus Vormsi kooli õppevormi kohta on täiesti arusaamatu. Arusaadav võib see olla vaid paadunud tähenärijale. Kui palju on siis seadusega lubatud kooli poolelijätjaid? Seadustega ei ole seda varianti ju olemas, aga abinõusid ei rakendata. Kui palju on vastutustundetuid lapsevanemaid, kes bürokraatiareeglite järgi peaks oma kohust täitma, aga abinõusid ei rakendata. Ja nüüd, kui kool teeb antud olukorras parima, sattub see bürokraatiamasina pügamise objektiks. Samal ajal “lahjendab” meie ministeerium hariduse omandamist eriabi vajavate õpilaste suunamisega tavakooli, koormates sellega õpetaja tähelepanu ja energiat kohati (koolis puudub logopeed, abiõpetaja, psühholoog) viimse piirini, kuni murdumiseni. Või soovitatakse, lausa nõutakse õpilase lubamist areneda tema… Loe rohkem »
Huvitav, kas õpilastele on ette nähtud ka taolisi teadmisi, mis pole mõeldud vaid lühimälu treenimiseks? Oluliste püsiteadmiste taset võiks pisteliselt kontrollida mingi eksamikeskus ja kui asi korras, õppigugi veebis (eriti kui tegu on aasta-paari pikkuste perioodidega).
Järjekordne näide reformierakondlikust valitsemisest, a vahet pole selle valitsusega oleme niikuinii prsekursil viie vaesema riigi suunal…