Läänemaa koolid on ettevõtlusõppe andmisel Eestis esirinnas – kõige tugevamalt on ettevõtlikkus- ja ettevõtlusõpet juurutanud Jõgevamaa, nende järel teisel kohal on Läänemaa.
Jõgevamaal pakub ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõpet 84 protsenti koolides, Läänemaal 82 protsenti koolidest.
Üle Eesti on haridus- ja noorteameti „Edu ja Tegu” programmi tegutsemise ajal aastatel 2016–2021 ettevõtlus- ja ettevõtlikku õpet hakanud rakendama 363 õppeasutust ehk 63 protsenti üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolidest. Statistikasse on arvestatud koolid, kes on võtnud kasutusele „Edu ja Tegu” väljatöötatud ainekavad või liitunud haridusprogrammidega Ettevõtlik Kool või JA Eesti õpilasfirmade programm.
Haridus- ja noorteameti „Edu ja Tegu” programmijuhi Katrin Kivisilla sõnul paistab Läänemaa oma ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppega hästi silma – on näha, et terves regioonis on võetud ühtselt hariduse arendamine südameasjaks ning palju tegevusi planeeritakse ja tehakse koostöös ning süsteemselt.
Kivisild nentis, et ettevõtlusõppe ja ettevõtliku õppe rakendamine ei sõltu kooli suurusest ega asukohast, see ei ole kindlasti mitte ainult eliitkoolide mängumaa. „Kooli juhtkond ja koolipidaja on need suunamudijad, kelle tahtest, otsusest ja toest algavad muutused ettevõtliku hoiaku kujundamisel ja ettevõtlusõppeks võimaluste leidmisel koolis,” ütles ta. Kivisilla sõnul aitavad sädeõpetajate algatused ja tahe viia ellu ettevõtlusõppe rakendamise ideed õpilastel avastada oma potentsiaali ja kujundada ettevõtlusõppest tulevaste Eesti majandust edasiviivate edukate inimeste kasvulava. „Meil on heameel, et aina rohkem koolimeeskondi mõistab, et tänased õpilased on väärtuste loojad kohaliku elu säilitamisel ja edasi arendamisel oma kodukohas,“ selgitas Kivisild.
Haridus- ja noorteameti ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi „Edu ja Tegu” üldhariduse koordinaator Erika Veide lisas, et nii, nagu hariduses on kvaliteedi taga süsteemsus ja järjepidevus, on ka ettevõtliku ja eneseteadliku inimese arenemise taga samad märksõnad. „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe eesmärk on toetada selliste noorte kujunemist, kes soovivad ja suudavad oma ideid ellu viia, nii enda elus kui tööl, ettevõtluses ja ka ühiskonnas laiemalt. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe mõte on, et inimene võiks elada elu kui karjääri ning juhtida oma elu kui oma eluettevõtet. Soovime, et juhuseid jääks järjest vähemaks ning kõik koolid ja piirkonnad suudavad välja töötada plaani, kuidas ettevõtlikkuse, ettevõtlus ja ka karjääriõpe süsteemselt noori toetaks,“ rääkis Veide.
Mis on Läänemaa edu võti?
Ettevõtliku Kooli programmi, karjääri- majandus- ja ettevõtlusõppe, sh õpilasfirmade programmi maakonnaülene eestvedaja, SA Läänemaa projektijuht Kaja Rüütli sõnul on kõige olulisemad Läänemaa tegusad ja ettevõtlikud inimesed. „Meie piirkonna aktiivse ettevõtlus- ja ettevõtliku hariduse võti ongi just koolides töötavad ettevõtlikud ja innustavad õpetajad, kes haaravad kinni eri programmidest ja võimalustest ärgitada noortes huvi ise midagi ette võtta ja ellu viia ning vastutada,” ütles ta.
Rüütli sõnul on Läänemaal aktiivne ettevõtlus- ja majandusõpetajate võrgustik, kellega koostöös tegutsevad õpilasfirmad ja korraldatakse õpilasfirmade laatasid. Kooskäimisi kureerib SA Läänemaa PATEE programmi toel. Koostöös SA Läänemaaga korraldatakse mitmeid toetavaid üritusi ja algatusi.
Kaheksa Läänemaa kooli on liitunud Ettevõtliku kooli programmiga ja tänu sellele on neis koolides ettevõtlik hoiak igapäevane osa õppetööst. Lisaks karjääri- ja ettevõtlusõppele ning õpilasfirmade programmile on näiteks Läänemaa Ühisgümnaasiumis võimalik õppida ka jätkusuutlikku majandust ja innovatsiooni.
Läänemaa õpilasfirmade juhendaja Rea Raus on öelnud, et ettevõtluskogemus ja teoreetilised teadmised aitavad õpilastel igapäevaelus paremini toime tulla, aga panevad aluse näiteks ka sellele, kui õpilane soovibki tulevikus firmat teha. „See valmisolek on ka minu arvates väga oluline, sest me ei tea iial, mida tulevik toob ja kuna muudavad koolist saadud teadmised ja praktilised oskused ühel päeval kellegi elu,” ütles Rüütel.
Eriti suur kasutegur on ettevõtlik hoiak ja ettevõtlusteadmised maakoolide õpilastele, sest neil tuleb konkurentsis püsimiseks tihti olla ise ettevõtlikum, kuna paratamatult ei ole maal alati kõiki neid võimalusi, mis suuremates asulates. Sama oluline on see aga näiteks ka Viigi koolis, kus õpivad vähemate võimalustega noored. Võimalik, et enda asutatud IT- või konsultatsioonifirma ongi nende ainus sissetuleku teenimise võimalus.
Üks edu võti on Rüütli hinnangul koostööd ettevõtjatega. Läänemaa ettevõtjad on olnud õpilasfirmadele abiks küll tootejääkide või kogemuste jagamisel. „Eelmise aasta üks vahva koostöönäide on SA Läänemaa ja Haapsalu kaubamajaga. Kui koroona tõttu jäid kõik suured õpilasfirmade laadad ära, organiseeris SA Läänemaa noortele ettevõtjatele kohtumise kohaliku kaubamajaga, kus õpilasfirmad tutvustasid oma tooteid ja said võimaluse müüa kaupa Haapsalu Kaubamajas. Päris poes nagu päris ettevõtjad,” tõi Rüütel näiteks. Ta lisas, et mis peamine – müük oli väga edukas.
„Kokkuvõttes saab öelda, et ettevõtja kogemus ja ideed sütitavad ka ise panustama, uurima ja pingutama. Mitu õpilasfirmat tegutsevad ka praegu selle nimel, et luua oma firma,” ütles Rüütel.
Kuidas alustada ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppega?
Hea võimalus on saada osa maakondlike arenduskeskuste kaudu pakutavatest üritustest, koolitustest ja tegevustest. SA Läänemaa arenduskeskuses käib regulaarselt koos tugev koolijuhtide ühendus. Toetatakse neid, kes tuge soovivad ja jagatakse ühiseid edulugusid.
„Lisaks soovitan koolidel ja koolijuhtidel alustada „Edu ja Tegu” ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi, JA Eesti või Ettevõtliku Kooli materjalidest ja koolitustest,” ütles Rüütel. Programmidega liitumisel tekkiv võrgustik, mentorid ja kogemuste jagamine mõjuvad innustavalt. Ta lisas, et soovitab koolitusi läbida ka huvijuhtidel, ringijuhendajatel ja klassiõpetajatel, kes saavad oma tööga lõimida ettevõtlikkuse- ja karjääriõpet. „Ideaalne oleks, kui ettevõtlikku hoiakut hakatakse kujundama juba lasteaias, andes mudilastele vabaduse katsetada, eksida ja kogeda eduelamust,” ütles Rüütel.
Võimalus on kaasata ka aktiivseid lapsevanemaid ja kogukonda, olgu selleks külalistunnid või ühiselt läbi viidud projektõppenädal. „Ühes väikeses koolis loodi aktiivsete lapsevanematega loodusring ja esimese projektina valmistati loomade söödamaja. Lisaks taotles kool toetust, et paigaldada selle juurde loomade tegevusi näitav kaamera,” tõi Rüütel näiteks. Tema sõnul sai see ettevõtlik projekt sündida tänu koostööle lapsevanematega. Võitjaks jäävad lapsed, kes näevad, et probleemide lahendamiseks tuleb ise luua võimalused ja selline ettevõtlikkus on norm, mitte erand.
Liina Pissarev
Haridus- ja Noorteameti Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi „Edu ja Tegu” kommunikatsioonijuht
