Võrukate eeskuju hoida ära toidu raiskamist võiks laieneda üle Eesti, sealhulgas ka Läänemaale.
Võrumaa vabatahtlikud näitavad koostöös sealse toidupanga ja Rimiga, et koos suudame hoida ära toidu raiskamist ja viia igati söömiskõlbliku toidu prügikasti rändamise asemel hoopis inimesteni, kes seda vajavad.
Juba pool aastat tegutsevad Võru kandis toidupäästjad, et toetada kohalikke abivajajaid ja vähendada toidu äraviskamist kauplustes. Uudne on, et ära kasutatakse ka söögikõlbmatu puu- ja köögivili, mis läheb kogukonna liikmete koju loomasöödaks või kompostiks. Nii saab päästa veelgi enam toitu.
Katseprojektis on kolm osapoolt – Võrumaa kogukonna vabatahtlikud ehk Võrumaa MTÜ Kagu-Eesti Loodusrahvas, Võru Rimi ja Võru toidupank. Nüüdseks on Võrumaa abivajajatele jagatud 1231 puu-ja juurviljapakki, kokku 1385 kg. Pool aastat tagasi tehti algust Vastseliina kandis. Esialgu sai puu- ja köögiviljapakke umbes 30 leibkonda, nüüdseks on nende hulk kasvanud ligi sajani ja piirkond laienenud üle maakonna.
Nagu ikka, algavad parimad asjad rohujuure tasandilt. Seegi ettevõtmine sai alguse Võrumaa vabatahtlikest, kes tulid oma ideega Rimi jutule: eesmärk oli vähendada toidu raiskamist, edendada keskkonnasäästlikku käitumist ja toetada kogukonda. Rimi on üle kümne aasta teinud koostööd toidupangaga ja nii kaasati nemadki. Koostöö paikaloksutamine võttis aega, aga nüüdseks teab iga osapool täpselt, mida ja millal teha ning koostöö toimib nagu kellavärk.
Esmaspäevast reedeni võtab Võru Rimist toidukõlbliku puu- ja köögivilja kaasa toidupank. Nädalavahetustel pakib samast kauplusest igasuguses seisukorras puu-, juur- ja köögiviljad autosse MTÜ Kagu-Eesti Loodusrahvas.
Projekt loob võimaluse aidata just oma kandi abivajajaid värske toidukraamiga. Lisaks saab kogukonna taludes ära kasutada kogu toidukraami, mis ei sobi enam inimtoiduks. See läheb kas loomade toidulauale või kogukonna aedadesse kompostiks. Kokkuvõttes ära visatavat toitu praktiliselt enam ei tekigi!
Rimile tähendab koostöö, et väheneb maha kantava toidu hulk. Kui 2020. aastal annetas Võru Rimi toidupangale 38 protsenti maha kantud toidust, siis mullu kasvas kasutust leidnud toidu kogus kolme osapoole koostöös 75 protsendini. Toidupank saab vabatahtlike toel tagada, et poodidest korjatakse üle jääv toit kokku ka siis, kui nende töötajad seda teha ei suuda, nii jõuab toiduabi varasemast suurema hulga abivajajateni.
Toidutarneahelas raisatakse Eestis hinnanguliselt 164 miljoni euro eest toitu aastas. Kaubanduses tekib sellest toidukogusest ligi 12 protsenti. Kui poed saaksid kõik maha kandmisele minevad puu- ja juurviljad annetada, väheneks kauplustes toidu raiskamine oluliselt.
Võrumaa kogukonna tegevus võiks olla inspiratsiooniks kogukondadele üle Eesti. Loodan, et leiame võimaluse ka mujal Eestis sellise koostöö käima tõmbamiseks. Siiski tuleb kohalike vabatahtlikel enne sellise vastutuse võtmist kindlasti läbi mõelda, kui palju inimesi saab kaasa lüüa, et oleks jaksu kokkuleppest kinni pidada. Kõigil huvilistel tasub ühendust võtta toidupangaga, kes on selliste ettevõtmiste puhul kogenud keskpunkt.
2021. aastal päästis Läänemaa toidupank 106 tonni toitu, millest Rimi annetas 100 tonni. Kui Läänemaal leidub hakkajaid vabatahtlikke, on Rimi kindlasti valmis kampa lööma, kuid koostöö ei pea piirduma vaid Rimi poodidega Haapsalus. Mida rohkem on osalejaid, seda rohkem toitu päästame ja seda suuremat hulka inimesi saame aidata.
Alustaks sellest et kauplused ei telliks selliseid toiduhunnikuid mida ei jõuta ära tarbida . Kas peab kauplus nii täis olema ? Et mida rohkem seda uhkem .
Jätame poe üldse vahele ja jagaks juba otse laost sööki ja jooki !
Jälle üks tarkpea välja ilmunud .Tuleb kõiki õpetama kuidas elada.
Kunagi hallil ajal söödi selleks,et elada aga nüüd elatakse selleks,et süüa !
Magustoit küüslauguga,seapraad meega jne.otsime hoolega uusi maitseid?
Maailmas raisatakse toitu umbes sama palju kui puudu on. Ja see on kasvav, sest külluse konsentreerumine jätkub. Raiskamine tekib eeskätt teatud piirkondades tekitatud ületootmise ja külluslikkust pakkuva kaubanduse tõttu. Samas intensiivtootmine õigustab end ikka veel maailma ära toitmise viigilehega ja uusi kaubakette lisandub maksejõulistesse piirkondadesse. Siia lisandub veel paradoks, et mida suurem hulk toitu jõuab sedasi abivajajateni, seda suurem on üledimensioneeritud kaubanduses müümata jääva toidu kogus ja tõusevad hinnad, mis omakorda suurendab müümata jääva kauba kogust. Kaubad muutuvad ka ebatervislikumaks, sest tuleb toota kauem säilivaid(säilitusained) ja totaalsemalt pakendatud kaupu. Need inimesed teevad küll head tööd, aga süsteem sellisel kujul taastoodab… Loe rohkem »
Ei saa kahjuks küll aru sellest loogikast et kuidas äravisatava toidu kasutamine kaupu ebatervislikumaks muudab. Toidu raiskamist vähendab see, kui me probleemist rohkem räägime ja inimeste harjumusi ning mõtlemist sellega muuta püüame. Igati mõistlik on toitu maksimaalselt ära kasutada, andes seda vähemkindlustatud peredele või loomasöödaks. Muidugi võiks kauplused ise ka midagi toidu raiskamise vältimiseks ära teha – saab ju näiteks puuviljadest valmistada moose, mehusid, smuutisid. Aga see ümbertöötlemine on muidugi kallis, odavam on prügikonteineri tühjendamise eest maksta! Ja ometi on ju võimalik kaupu kauplustesse tellides ka asja reguleerida et toitu ülemäära müügil poleks ning see raisku läheks. Soovin artiklis kirjutatud… Loe rohkem »
panna kogukonna elanikest , ehk kohalikest paadialustest ööpäevane valve toidukaupluste prügikastide juurde, need on toidukogumisega kogenud seltsimehed ja toovad need kaupluste toiduraiskajad ruttu päevavalgele