Terve ja funktsioneeriv inimene ei taha üldiselt abistatud enesetapust rääkida. Siiski ei ole kõik meist terved ja funktsionaalsed ega ole ka igaüks meist võimeline elama täisväärtuslikku elu.
Pole saladus, et leidub neid, kes väärtustavad väärikat elust lahkumist elust enesest rohkem.
Ilmselt on paljud tuttavad ALSi põdenud Jane Paberiti looga. Paberit sõlmis Šveitsi mittetulundusorganisatsiooniga Dignitas kokkuleppe abistatud enesetapuks. Seda seetõttu, et Eestis on abistatud enesetapp keelatud.
Mõni inimene otsustabki minna eutanaasiaturismi teed, kuigi enam kui 10 000 eurot maksvaks protseduuriks raha kogumine võib osutuda keeruliseks, eriti kui inimese ainuke sissetulek on riigi sotsiaaltoetus 430 eurot kuus. Vajamineva summa kokku kogumine võib osutuda ka võimatuks – ravikindlustus paraku sellele teenusele ei laiene.
Kuidas aidata inimesi, kes on haiglavoodis, pöördumatult haigestunud või ALSi tõttu õige pea kaotamas kontrolli oma keha üle? Me saame püüda neid ravida, olla toeks, armastada või isegi otsida abi alternatiivmeditsiinist. Enamasti võib sellest ka piisata, kuid nagu elus ikka, on erandeid. Me ei oska kõiki ravida ega oska ka inimese sisse vaadata. Mida teadlikumaks muutuvad inimesed, seda rohkem on tekkimas huvi ka abistatud enesetapu vastu.
Eesti võiks abistatud enesetapu legaliseerida. See oleks viimane õlekõrs neile, kelle jaoks muud ravivõimalused on end täielikult ammendanud.
Loomulikult ei ole see vahend, mis peaks olema igaühele kättesaadav. Me ei tohiks lubada ühtegi abistatud enesetappu, mis ei ole 100 protsenti põhjendatud ning meedikute, sh psühholoogide poolt heaks kiidetud. Peab olema kindel, et ka patsient ise on selles soovis kindel. Inimestele peaks andma võimaluse oma elu ning tuleviku suhtes kaasa rääkida, sellise võimaluse olemasolu oleks inimeste suhtes aus.
ja oskustöölisi on vaja.Vähem vahutajaid.
Kui reformierakond veel mõned ajad jätkabaga siis jh, eks peame kaaluma…
Mitte mingil juhul mitte mingisugust enesetappu! Elu on antud selleks, et elada!!!
Kuidas võtta-mõni elu ei olegi enam elu vaid eksistents ,vaev, valu, pisarad, nii, et millest siin saaks öelda, et selline elu on elamiseks.
Nii räägib heategevusorganisatsiooni ”AITA NÕRGEMAT MTÜ” asutajaliige ja Ettevõtluskooli Noor Eesti juhatuse liige, kesik, Risto Kask. – – – ehk peaks tähelepanu pöörama ka uue tuleviku/äri hinnale – ca €10 000 ”teenuse” eest….
—————-
Noored on meil terased! Idufirmad ja Start-Upid kohe käima!
See on elementaarne inimõigus – inimesel on õigus otsustada oma elu üle, mitte mingil ametnikul kusagil kabinetis kullatud toolis.
Mina pooldan abistatud enesetappu. Olen seda meelt, et kui inimene on oma kehas vang, siis tuleks teda abistada. Olen oma perele rääkinud, et aparaate minule külge toppida ei tohi kui minu keha enam ei toimi nii nagu peab. Parem kiire lõpp kui lõputu õudus.
Püsige terved.
Siin teemas ei ole mõtet niisama lahmida. Kui oled aastate vältel pealt näinud halvatu elu või kaasa elanud lähedase inimese valude talumisele, siis hakkad paljudest asjadest teisiti aru saama. Rääkida seda muinasjuttu, et “tänapäeva valuvaigistid ja palliatiivravi” ei ole mõtet, sest tegelikkus on sageli teistsugune.
vaja on robot humaankillerit igasse haiglasse ja voodikohti vabaneb hulgi
Samas saaks ressursiga, mis kulub lootusetu haige voolikute ja juhtemete abil vegeteerivas olekus hoidmisele, ravida terve hulga teisi patsiente.
üks viis surijalt raha kätte saada
Peale rahamõtete peab muud ka peas olema. Arutelu on kindlasti vaja antud teemal.
Oled vist tüüpiline eestlane. Mõtled surija puhul esmalt tema rahale. Selleks ongi meil eutanaasiat vaja, kuna kahel kolmandikult selle taotlejatest ilmselt polegi kedagi, kes hooliks rohkem neist kui nende rahast.