Lugeja küsib: kui ma ei soovi vaktsineerida, kas saan ülesütlemise korral hüvitist?

Lääne Elu

info@le.ee

TÜ Haapsalu Perearst õde Koidu Laanemets vaktsineerib praegu peamiselt gripi vastu. Foto: Malle-Liisa Raigla
Vaktsineerimine. Foto: Malle-Liisa Raigla

Tööandja sai valmis riskianalüüsi, mis näitab, et minu töökohal on vajalik vaktsineerimine. Mina aga pole vaktsineeritud. Tööandja tegi mulle kirjaliku hoiatuse ja andis tähtaja, mis ajaks pean esitama tõendi, et olen kaitsesüsti saanud. Kui ma seda ei esita, öeldakse töösuhe erakorraliselt üles töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3 alusel. Kas see ülesütlemise alus on kohane? Kas tööandja peab maksma mulle lõpparvega ka hüvitist?

Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 ülesütlemise alusena eeldab, et töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

Tööinspektsioon on seisukohal, et olukorras, kus tööandja on riske hinnanud, võtnud kasutusele kõik muud meetmed riskide maandamiseks ja leidnud, et sel töökohal saab töötada ainult vaktsineeritud töötaja, siis võib olla õiguspärane töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 2 alusel töötajaga, kes ei ole lasknud ennast vaktsineerida. Nii punkti 2 kui ka punkti 3 puhul tuleb töötajat enne töölepingu ülesütlemist hoiatada.

Kui töösuhe öeldakse üles töötajast tuleneval põhjusel, ei pea tööandja töötajale hüvitist maksma, nagu on ette nähtud nt koondamise puhul.

Töötaja jaoks on oluline, kas leping öeldakse üles punkti 2 või punkti 3 alusel. Kui töösuhe lõpeb TLS § 88 lg 1 p 2 alusel, annab see töötajale õiguse taotleda töötuskindlushüvitist, kuid § 88 lg 1 p 3 alusel seda taotleda ei saa.

Lõpliku hinnangu, kas töölepingu ülesütlemine on seadusega kooskõlas, sh ülesütlemise aluse osas, saab anda töövaidlusorgan (töövaidluskomisjon või kohus).

Igal juhul on töötajal õigus tööandja erakorralist ülesütlemisavaldust vaidlustada, esitades selleks avalduse töövaidluskomisjoni või hagi kohtusse 30 kalendripäeva jooksul alates ülesütlemisavalduse saamisest.

Kui töövaidlusorgan leiab, et tööandja on töölepingu õigusvastaselt üles öelnud, on töötajal TLS § 109 lg 1 kohaselt võimalik nõuda hüvitist kuni töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

Sandra Kuus

tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
11 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Vot kus lops
2 aastat tagasi

Loe ja imesta millist soga aetakse ja hirmutatakse inimesi. See vallandamine ei ole ikka nii kerge ning riskianalüüs eeldab ka muude isikukaitsevahendite kasutamise võimaluse pakkumist tööandja poolt, mitte ainult vaktsineerimise kohustust (loe sundvaktsineerimist, mis on põhiseaduse kohaselt keelatud). Teiseks on kohtus juba suhteliselt palju samateemalisi töövaidlusi, kus töötaja on saanud õiguse. Eks aeg annab arutust, samas näitab LE järjekordselt kui ebakvaliteetne ja kallutatud on meedia, isegi kohalik. Minu arust see on kordades suurem probleem, et ühiskonnale esitatakse ainult kallutatud infot.

Nii
2 aastat tagasi

Minul selline küsimus lisaks
Kui teen süsti ära ja ilmnevad tüsistused või surm, kas mul on õigus kompensatsioonile? Või mu lähedastel? Olgu see kas tööandja või riigi poolt vahet pole, aga ilma selle kindluseta kuskil ei süsti. Inimesi on siiski surnud otseselt selle tagajärjel, aga kui elu veel võimatumaks tehakse mittevaktsineeritutele, tuleb ka mul võtta see risk. Selle eest aga tahan et riik kindlustaks mu lähedastele edasise mugava elu kui ma surnukuuris leban.

Areme
2 aastat tagasi
Reply to  Nii

Sellist komensatsiooni pole, isegi kindlustusfirmad ei paku seda

Ervin
2 aastat tagasi

. peatükk PÕHIÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsuse seadus. § 9. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste… Loe rohkem »

Mati Põdra
2 aastat tagasi
Reply to  Ervin

Mis see kõik teemasse puutub? Sai selgelt välja öeldud: kui tööandja koostatud töökoha riskianalüüsi põhjal on vaktsineerimine kohustuslik, siis vaktsineerimata jätmine on küllaldane alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Ja kui tööandja vaktsineerimist ei nõua, ei saa ta ka sellel põhjusel töölepingut üles öelda.

Kogu polka. Valitsus ja põhiseadus jätke rahule.

Vbl
2 aastat tagasi
Reply to  Mati Põdra

Mis polka?

Kiefer Sutherland
2 aastat tagasi

Süstlakangelane pruugib suud siin jh 😃

Abcmas
2 aastat tagasi

Mis hüvitist,sulg sappa ja lenda lameda maailma äärele!

Dna puhas
2 aastat tagasi
Reply to  Abcmas

lendab ikka kõigepealt süstitud lamepealine!
Terved inimesed lähevad siis kui on aeg!

Jumal hoia
2 aastat tagasi
Reply to  Dna puhas

Inimesed kes arvavad et mRNA vaktsiin tuleb otseselt su enda DNA kallale, nad ei tohiks kasutadagi sõna DNA

Vana värk
2 aastat tagasi
Reply to  Jumal hoia

Tutvu viimase aja teadlaste uuringutega. See, et see juhtub, ei ole enam arvamus vaid praeguseks juba fakt. Ja mis juhtub tulemusena? Eks me varsti näeme.