Madis Müller: euroala majandus on taastunud oodatust kiiremini

Äsja rõõmustasime Eesti tugevate majandusnäitajate üle, mis viitasid majanduse kiirele taastumisele teises kvartalis.

Sarnane pilt avaneb tegelikult enamikus Euroopa riikides, nii et meie 13 protsendi lähedale ulatunud majanduskasvu number ei olnud eelmise aasta esimese poole keerulist olukorda arvestades erandlik. Eks kasv tundubki eriti tugev, kui võrdluspunktiks on koroonakriisi kõige keerulisemad kuud.

Siiski saab öelda, et majandusaktiivsuse taastumine ei ole olnud mitte lihtsalt kiire, vaid isegi üle ootuste kiire. Sellest tulenevalt värskendas ka Euroopa Keskpank oma majandusprognoosi, eeldades majanduskasvu jõudmist 5 protsendini sel aastal ja langemist seejärel 4,6 ja 2,1 protsendini järgneval kahel aastal. Kui Eesti majandus on juba taastunud üle kriisieelse taseme, siis euroala tervikuna jõuab selleni eeldatavasti aasta lõpuks.

Märkimisväärne on olnud hinnatõusu kiirenemine, mis viimastel andmetel ulatub euroalal 3 ja Eestis lausa 5 protsendini. Seda on põhjustanud mitte ainult toormete kallinemine, vaid ka kiiresti taastunud nõudlus olukorras, kus tarneahelates on ikka veel olulisi tõrkeid. Euroalal tervikuna võib sügiskuudel olla hinnatõus üle 3 protsendi, kuid järgnevatel aastatel jääb hindade kasv prognoosi kohaselt taas selgelt alla 2.

Kui järjest enam riike kaotab pandeemiaaegseid piiranguid, on mõistlik eeldada majanduse uute oludega kohanemist ja hinnatõusu aeglustumist. Turumajanduse loogika kehtib endiselt ja kerkinud hinnad annavad ettevõtjatele tõuke investeerida täiendavatesse tootmisvõimsustesse. Mäletame ju veel näiteks kaitsemaskide puudust ja kõrget hinda eelmisel kevadel, millele ettevõtjad väga kiiresti reageerisid. Enam maskipuudust ei ole ja ka nende hinnad on langenud. Samuti oleme juba näinud, kuidas mitmete kevadel kiiresti kallinenud toorainete hinnad (näiteks puit ja rauamaak) on maailmaturul järsult odavnenud.

Siiski peaksime olema valmis ka võimaluseks, et hinnatõus ei aeglustu nii kiiresti ja nii madalale, kui Euroopa Keskpank prognoosib. Mitte kõik tegurid, mis hindu mõjutavad, ei pruugi osutuda ajutiseks. Võtame kasvõi kliimapoliitikast tuleneva mõju. Kui hinnatõus jääb kiireks pikaks ajaks, siis võib see lõpuks ka suuremates Euroopa riikides kiirendada palkade tõusu, mis on juba aastaid olnud väga aeglane. Praeguste teadmiste põhjal on aga üsna väike oht, et euroala hinnatõus kujuneb lähemal paaril aastal püsivalt üle Euroopa Keskpanga poolt sihiks seatud 2 protsendi taseme.

Eestis on surve hindade tõusuks taas Euroopa keskmisest tugevam. Majanduse kriisist taastumine on meil olnud kiirem, inimeste sissetulekute tõus tempokam ja oma kohta otsib ka pensionisüsteemist välja võetud raha. Kuna oma sissetulekute tasemelt võtame kiiresti järele Lääne-Euroopa riikidele, siis samamoodi peavad paraku järele võtma meie endiselt euroala keskmisest madalamad hinnad.

Varasemast soodsam väljavaade majanduse arengule võimaldas meil Euroopa Keskpanga nõukogus sel korral mõõdukalt vähendada võlakirjade oste, millega suuname uut raha majandusse. Euroala keskpangad ostavad iga kuu erinevaid võlakirju selleks, et toetada majandust ehk aidata kaasa töökohtade ja inimeste sissetulekute taastumisele. Kuigi igakuised n-ö uue raha süstid majandusse ettevaates veidi vähenevad, on euroala keskpankade aktiivne tegevus laenutingimuste soodsana hoidmiseks endiselt vajalik.