Jaak Juske: August Rei 135 – unustatud riigimehe taasavastamine

Lääne Elu

info@le.ee

Jaak Juske
Jaak Juske

Tänapäeva noored teavad üldjoontes, kes olid Päts, Tõnisson ja Laidoner. Neljanda omaaegse Eesti suurmehe August Rei nimi ja eelkõige roll meie omariikluse ajaloos on aga enamikule tundmatu.

22. märtsil möödub 135 aastat Rei sünnist. Üks Eesti rahvusväeosade loojaid, ajutise valitsuse asepeaminister, Asutava Kogu esimees, riigikogu esimees, riigivanem, välisminister, Tallinna volikogu esimees, suursaadik Moskvas ja eelkõige Eesti eksiilvalitsuse pikaaegne juht – nendele August Rei tiitlitele on Eesti ajaloos väga vähestel midagi vastu panna. Ometigi tuntakse Reid kodumaal üpris vähe.

Pilistvere kihelkonnast pärit Rei oli möödunud sajandi alguses tihedalt seotud põrandaaluse võitlusega tsaarivõimu vastu. Ta oli üks Eesti sotsiaaldemokraatia rajajatest ja juhtidest. 1917. aastal pärast Veebruarirevolutsiooni vedas Rei koos Konstantin Pätsiga Eesti rahvusväeosade loomist. Tsaariväes karastatud sõdureid õnnestus koondada polguks, hiljem juba diviisiks. See oli väga oluline samm oma riigi suunas, aidates hiljem ka iseseisvust kaitsta.

Kui Saksa okupatsioon 1918. aasta novembris kokku varises, kutsus Päts Rei oma valitsusse töö- ja hoolekandeministriks. Peagi algas aga ka tema töö Eesti välissaadikuna: 1918. ja 1919. aasta vahetusel läkitati ta Soome, et hankida sealsete sotsialistide toetust Vabadussõjas olevale Eestile.

August Rei missioon oli väga edukas. Ta esines detsembri lõpus Helsingis Soome sotsiaaldemokraatide kongressil ja kirjeldas olukorda Eestis. Järgmistel päevadel avaldas ligi 10 000 Soome meest valmisolekut oma vennasrahvale appi minna. Varsti selgus, et nii suurt abiväge Eesti aga ei vaja. Soome üksused jõudsid Vabadussõja rindele jaanuaris 1919, olles oma vaprusega suureks ergutuseks väsinud Eesti sõduritele.

1919. aasta kevadel said sotsiaaldemokraadid võimsa võidu Asutava Kogu valimistel. August Rei juhtimisel võttis Asutav Kogu vastu radikaalse maaseaduse. See väga oodatud seadus lõpetas Eestis mõisaaja. Vabadussõja rinnetel võidelnud mehed ja naised võitlesid nüüd omaenda maa eest. 1920. aasta juunis sai Asutava Kogu heakskiidu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus, mis oli toonase maailma üks demokraatlikumaid.

Rei jätkas aktiivselt poliitikas ka pärast Vabadussõda, tõustes korra ka riigivanema ametisse. Tema üks olulisemaid rolle oli aga kindlasti pärast teist maailmasõda eksiilvalitsuse juhina Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse hoidmine. Kuigi de facto Eesti riiki maailmakaardil polnud, kestis see de jure edasi, kuni saime 1991. aastal oma riigi taastada.

August Rei suri Rootsis 1963. aastal. 2006. aastal maeti Rei ja tema abikaasa põrmud ümber kodumaa mulda Tallinna Metsakalmistul. Tema sünnikohas Kurla koolimaja juures avati 2008. aastal mälestusmärk.

Nii on August Rei lugu suuresti Eesti Vabariigi lugu. Eesti riigi ühe looja ja järjepidevuse hoidja tegevus väärib hoidmist ja tutvustamist.

9 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Ivan Orav
1 aasta tagasi

Päts oli ju revolutsionäär NKVD agendt ega ta muidu poleks ju riiki maha parseldanud –

Agu
1 aasta tagasi

Üks lause pani natukene mõtlema wikipediast : “August Rei on kirjutanud ja tõlkinud sotsialistlikke raamatuid.” Kas kunagi ennem oli sotsialism teistsugune, kui tänapäeval? Ega vist. Esimese Wabariigi ajal oli vist ka nende sotsialistidega igavene jama?

En.
1 aasta tagasi

Rei oli sotsiaaldemokraat nagu Juskegi. Otsustades viimase jutu järgi läbinisti eestimeelne, mis tundub pisut kahtlane. Mõni ajaloolane võiks tausta avada, sest juba Veebruarirevolutsioonist alates on sotsidega üks häda ja pahandus. 1940-tel Lauristinid õhkasid: Moskvasse!, Moskvasse!, 2020-tel: Brüsselisse! 1917 a. Eesti rahvusest sõdurite koondamine polnud algselt mõeldud omariikluse kehtestamiseks vaid tulenes Vene armee restruktueerimisest ja demokraatlikust ‘uutmisest’. Välja kukkus polk lõpuks muidugi hästi… Ministriametist sunniti Rei lahkuma Valge-Soome vastase sõnavõtu pärast. 1934 a. võimupöörde järel määrati ta Pätsi pooldajana suursaadikuks Moskvasse, elas seal üle punaarmee sissemarsi Eestisse, kuid põgenes 1940 a. 13. juulil Riia lennujaama kaudu Rootsi, pääsedes ainsa sõjaeelse Eesti… Loe rohkem »

Majaomanik
1 aasta tagasi
Reply to  En.

Sots ja eestimeelne??? Lauristin,Allik,Anvelt,Vaarmann jne olid esimesed,kes Eesti mahamüümist läbi viisid.Ja nende järeltulijad üritavad praegu seda jätkata.

En.
1 aasta tagasi
Reply to  Majaomanik

2017 a. TUNA-s kirjutab Jaak Vale sotside hoiakuist 1933-l järgmist: “Vabadussõjalaste vastasseis sotsialistidega teravnes järsult. Põhja-Eesti vabadussõjalaste päevale kohale sõitnud noorsotsialistid provotseerisid löömingu. 31. juulil võttis August Rei vabadussõjalaste vastu teravalt sõna Riigikogus. Rahva Sõna hakkas avaldama vabadussõjalastevastaseid propagandaartikleid. /…/ Sotsialistid hakkasidki vabadussõjalasi nimetama fašistideks ning väitma, et nende raha tuleb kahtlasest allikast. Tegelikult sotsialistidel sellist teavet ei olnud.” —– LE artikli autor Juske kinkis paar päeva tagasi uuele Riigikogu spiikrile üha tugevnevat keskvõimu taotleva Euroopa Liidu lipu. Seega ei saa sotse suures eesti- ega demokraatiameelsuses süüdistada ei enne ega pärast ll MS. Eile Moskva, täna Brüssel, homme Peking. Et… Loe rohkem »

En.
1 aasta tagasi
Reply to  En.

Hakkasin just lehekülge sulgema kui märkasin, et vale Jaak sai Tuna kirjutise autoriks märgitud. Õige Jaak on Jaak Valge.

Puudulikud andmed
1 aasta tagasi

1934. aasta riigipöördeks nimetatakse sama aasta aprilli plaanitud riigivanema valimistel osalenud Johan Laidoneri, Konstantin Pätsi ja August Rei poolt 12. märtsil 1934 korraldatud veretut sõjaväelist riigipööret, mille käigus kindralleitnant Laidoner ning ajutine riigivanema kohusetäitja Päts lasid arreteerida konkureerivat neljandat kandidaati Andres Larkat toetanud vabadussõjalaste mitusada juhti ning aktivisti. Päts nimetas põhiseadust rikkudes Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ning peatas oma dekreediga riigivanema ja riigikogu valimiste protsessi.

Hmm
1 aasta tagasi

See juske on ju ekre vihkaja!? Või ma eksin?

Jaanus
1 aasta tagasi

Eesti ei unusta oma suurmehi.