Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga, mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda.
Nii algavad Martin Lipu kirjutatud sõnad laulule „Eesti lipp”. Kolm Eesti koduvärvi on sinine, must ja valge. Täpselt nagu Eesti lipul. Rukkilille sinine värv tähistab veekogude ja taeva peegeldust. Must sümboliseerib mulda ja rahvuskuue värvi. Valge väljendab lootust paremale tulevikule.
Meie riigilipp on vanem kui Eesti vabariik. See kuulutati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks juba 1884. aastal. Ning kuna see seostus edaspidi Eesti rahvuslusega, otsustati just sinimustvalge lipp kuulutada 1918. aastal meie riigilipuks.
Ühine neil olgu püüe ühes vennaarmuga,
kostku võimsalt meie hüüe:
„Eesti, Eesti, ela sa!”
Eestlaste jõudude ühinemisel on saavutatud mitmeid võite. Näiteks taasiseseisvus Eesti peale laulva revolutsiooni sündmusi. Hirvepargi miiting1987. aastal oli esimene poliitiline meeleavaldus vaba Eesti eest. Miitingu eesmärk oli nõuda ühiselt Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamist. Ühiselt koguneti fosforiidisõja ajal, et peatada fosforiidi tehaste rajamist. Ühiselt koguneti öistel laulupidudel, et laulda isamaalisi laule. Ühiselt käest kinni hoides moodustati Tallinnast Vilniusesse kulgev Balti kett, et näidata riikide soovi vabaks saada. Ühiselt koguneti Tallinna teletorni ümber, et piirata selle vallutamist vaenlaste poolt. Vabadus 1991. aastal saavutati ning Eesti taasiseseisvus.
Nüüd, 103 aastat peale Eesti Vabariigi sündi, mõistan, kui oluline roll on meie riigi loomisel ja arenemisel olnud noortel. Tänu üliõpilastele sai meie riigilipp sinimustvalge värvuse ning protestidel olid vabaduse eest võitlejateks enamasti just noored. Olles ise noor eestlane ning gümnaasiumi õpilane, on mul siiralt rõõm tunda, et noortel on julgust ning tahtmist muuta Eesti paremaks paigaks. Noortel on võim muuta meie riik just selliseks paigaks, nagu nad soovivad. Vaja on vaid tahtmist, sihikindlust ning kannatust. Näiteks noored sportlased, kes vankumatult paremate tulemuste nimel pingutavad, on kõigile silma jäänud ja Eesti riiki ka välismaailmale tutvustanud. Noored kirjanikud loovad meeldejäävaid teoseid ja saavad ka üleriigilist tunnustust. Noored kliimaaktivistid propageerivad keskkonnasõbralikku käitumist, et peatada kliimasoojenemist. Ma arvan, et noored on meie tuleviku lootus ning seeme.
Kallis Eesti! Säilita oma vaprat meelt, vanu traditsioone, rikastavaid mälestusi ning emalikku armastust. Soovin meie riigile veelgi pikemat iga. Eesti, ela veel kaua!
Kristina Saumets
Läänemaa Ühisgümnaasiumi 12. RL klassi õpilane
- LÜGi kõnevõistlusel Lääne Elu eripreemia saanud kõne
Suurepärane kõne.
Mina tean seda et hirvepargi korraldaja Tiit Madison oli eesti esimene poliitvang. Poliitilise surve tõttu pidi eestist meigreeruma. Võõrväed on endiselt meil sees ja valitusts lakub nüüd moskva tallalakumise asemel brüsseli taldu.
Isamaa ja emakeel sügavuse parem tunnetamine ning põhiseaduse preambula mõtte arusaamine tuleks kindlasti noortele kasuks. Vanad traditsioonid võiksid tõesti olla tänases Eestis auväärsel kohal ning noorte absoluutne tõe omistamine sotsiaalmeediale alavääristatud. Elagu noored, sest noored on alati hukas, aga ühiskonda arendavad!