Toetused ja hüvitised

Haigusüvitis teisest päevast

1. jaanuarist hakatakse haigushüvitist maksma alates teisest haiguspäevast. Tööohutuse- ja töötervishoiu seaduse kohaselt maksab tööandja haigushüvitist töötaja 2.-5. haiguspäeva eest senise 4.-8. päeva asemel ning ravikindlustuse seaduse järgi hakkab haigekassa maksma haigushüvitist kõigile töötavatele kindlustatutele haiguse 6. päevast senise 9. päeva asemel.  Töötaja omaosalus väheneb 3-lt päevalt 1-päevale ning tööandja osalus väheneb 5-lt päevalt 4-le päevale. Muudatus kehtib 1. jaanuarist 30. aprillini. Lisainfo:https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-pohimotteliselt-heaks-haigushuvitise-laienemise-alates-teisest-haiguse

Tõusevad tööturutoetused

Uuest aastast tõuseb töötutoetuse määr 35%-lt 50%-le töötasu alammäärast. Päevamäär on alates 2021. aastast 9,42 eurot (31 päevaga kalendrikuus 292,02 eurot). Aasta alguses tõuseb ka töötuskindlustushüvitise minimaalne päevamäär. Töötuskindlustushüvitise miinimumsuurus 2021. aastal on 9,73 eurot kalendripäevas.

Aasta algusest suureneb töötukassa ettevõtlusega alustamise toetus 6000 euroni.

Uuest aastast tõuseb ka töötukassa tasemeõppe toetus, nii töötavad inimesed kui töötud saavad kuus ligi 292 eurot.

Tööandjad saavad uuest aastast toetust töötajate digioskuste arendamiseks. Lisainfo:https://www.sm.ee/et/uudised/valitsuse-kinnitatud-toohoiveprogramm-leevendab-covid-19-negatiivseid-mojusid

Pensionitõus

1. aprillist tõuseb pension, mis kasvatab keskmiselt vanaduspensionäri sissetulekut enam kui 20 euro võrra. Pensioni baasosa tõstetakse 16 euro võrra ning lisaks tõstetakse täiendavat pensionilisa lapse kasvatamise eest poole aastahinde võrra, mis lisab pensionile veel 3,55 eurot iga lapse kohta ühele vanemale. Ühtlasi tõuseb rahvapension 30 euro võrra 251,61 euroni, mis aitab tagada elatusmiinimumi kõige väiksema pensioni saajatele. Lisainfo:https://www.sm.ee/et/uudised/vanaduspension-touseb-keskmiselt-ule-20-euro

Pensioni esimese samba muudatused

Uuest aastast muutub esimese samba pensioni arvutamise valem. Kogunema hakkab neljas, nn ühendosak. Pensioni suuruse arvutamisel liidetakse alates 2021. aasta algusest kokku neli osa: baasosa, staažiosa, kindlustusosak ja ühendosak. 2020. aasta lõpuga lõpeb kindlustusosaku kogumine. Uuest aastast saab ka kolme aasta asemel viis aastat varem pensionile minna. Varem pensionile minek sõltub staažist. Samuti saab minna pensionile igal ajal pärast pensioniea saabumist. Pensioni saamist võib katkestada ja alustada uuesti, ning valida, kas lasta välja maksta pensioni täismahus või võtta pool. Seda nimetatakse paindlikuks pensioniks. Lisainfo: https://pension.sotsiaalkindlustusamet.ee/personaalne-pensioniplaan jahttps://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/mida-kujutab-endast-esimese-pensionisamba-reform

Uued ja paremad teenused

Tasuta gripivaktsineerimine kõigile vanemaealistele

1. oktoobrist jõustuvad riikliku immuniseerimiskava muudatused, millega võimaldatakse Haigekassa toel tasuta gripivastast vaktsineerimist kõigile 65-aastastele ja vanematele inimestele. Lisaks laiendatakse vaktsineerimise õigusega õdede ringi. Edaspidi saavad vaktsineerida kõik iseseisva õendusabi pakkujad. Alates 2019. aastast tasub Haigekassa üldhooldekodude ja erihooldekodude elanike gripivastase vaktsineerimise eest. Aastatel 2019 ja 2020 on immuniseerimiskava alusel hooldekodude vaktsineerimiseks vajalikud gripivaktsiini doosid hankinud riik. Ülejäänud elanikkonna vaktsineerimiseks vajalikud vaktsiinikogused jõudsid Eestisse apteegivõrgu kaudu. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/tulevast-sugisest-voimaldatakse-tasuta-gripivaktsineerimist-koigile-vanemaealistele

Riik hakkab rahastama ravikindlustamata inimeste sõeluuringuid

Tulevast aastast hakkab Haigekassa toetama mitmeid uusi teenuseid ja ravimeid, nagu vähi sõeluuringuid ravikindlustamata inimestele, käivitatakse vastsündinute galaktoseemia sõeluuring, lisanduvad uued haiglaravimid harvikhaiguste ja kasvajate raviks ning laiendatakse hooldekodudes õendusabi pakkumise võimalusi. Lisainfo:https://www.valitsus.ee/et/uudised/riik-hakkab-tulevast-aastast-rahastama-ravikindlustamata-inimeste-soeluuringuid

Uued haigekassa poolt rahastatud ravimid ja meditsiiniseadmed

1. jaanuarist täieneb haigekassa poolt rahastatavate ravimite nimekiri nii haigla- kui retseptiravimitega. Olulise täienduse saab C-hepatiidi ravi ning lisandub ka kasvajate ja harvaesinevate haiguste ravimeid, nt uued haiglaravimid leukeemia ja lümfoomi raviks, kahe harvaesineva haiguse raviks, neuroendokriin- ja rinnakasvaja raviks. Samuti tekib uusi ravialternatiive muude haiguste ravis. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-rahastatavate-ravimite-nimekiri-laieneb

1. jaanuarist hakkab kehtima täiendatud meditsiiniseadmete loetelu, kuhu lisandub 102 uut haigekassa poolt rahastatavat seadet, mida patsiendid saavad kodus iseseisvalt või oma lähedaste abiga kasutada. 80% ehk ligi 900 000 eurot järgmise aasta meditsiiniseadmete eelarve lisakulust moodustavad diabeedihaigetele mõeldud seadmed. Seadmete valik laieneb veel erinevate stoomide ja fistuliga, uneapnoega, diafragma stimulaatoriga, lümfitursete või venoosse puudulikkuse ning haavade või haavanditega patsientidele.  Lisainfo:https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-huvitab-jargmisel-aastal-meditsiiniseadmeid-11-miljoni-euro-vorra-enam

Rohkem teenuseid tervisekeskustest

Esmatasandi tugevdamiseks lisatakse uus rahastamise võimalus tervisekeskustele, et täiendada tervisekeskuse meeskonda õe või tervishoiu tugispetsialistiga  (nt vaimse tervise õde, kliiniline psühholoog, kolmas õde). Patsiendi jaoks tähendab see rohkem teenuseid esmatasandil. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/uuest-aastast-toetab-haigekassa-57-miljoni-euro-vorra-enam-esmatasandi-teenuseid

Uued teenused ja e-konsultatsioonid eriarstiabis

Tervishoiuteenuste loetellu lisatakse tõenduspõhised ja kulutõhusad uued raviteenused – kaugteraapiad nagu kaugfüsioteraapia ja kaugtegevusteraapia, mis on patsientidele kättesaadavuse tagamiseks olulised eriti maapiirkondades. Lisanduvad uued kardioloogilised teenused, nukleaarmeditsiinilised teenused, palliatiivne hapnikravi ning diagnostikavõimalused (endoskoopilised uuringud, nukleaarmeditsiinilised uuringud), laiendatakse olemasolevate teenuste tingimusi (ekstrakraniaalne täppiskiiritusravi, polüsomnograafia jm).

Käivitub uus teenus arstide erialadevaheliseks e-konsulteerimiseks. Teenuse eesmärk on käivitada ja võimestada tervishoiuteenuste osutajate vahelist ning erialadevahelist nõu küsimist, et parandada ravi järjepidevust ja teenuste kättesaadavust patsientide jaoks. Lisainfo:https://www.valitsus.ee/et/uudised/riik-hakkab-tulevast-aastast-rahastama-ravikindlustamata-inimeste-soeluuringuid ja https://haigekassa.ee/uudised/haigekassa-lisab-tervishoiuteenuste-loetellu-uusi-raviviise-ja-nuudisajastab-erialasid

Asendushoolduse pered saavad peretoetaja

Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele pakutakse alates 2021. aastast peretoe teenust. See tähendab, et pere saab endale kindla inimese, kes suhtleb nendega regulaarselt, jälgib pere toimetulekut lapse kasvatamisel, vajadusel nõustab ja toetab probleemide ennetamisel või lahendamisel. Teenust osutavad sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerid üle Eesti. Teenuse võimalust pakutakse igale uuele asendushoolduse perele ning vajaduspõhiselt ka neile, kes juba mõnda aega on last kasvatanud ning on tekkinud vajadus tõhusama toe järele. Peretoe teenus annab asendushooldust pakkuvatele peredele senisest suurema kindlustunde, et pered ei jää oma muredega üksi ning probleeme on võimalik avastada ja lahendada võimalikult vara. Lisainfo: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/asendushoolduse-tugiteenustest-2021-aastal

Puudega laste tugiteenuste ESF toetus liigub kohalikesse omavalitsustesse

Alates 2021. aastast saavad raske ja sügava puudega lapsed lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenuseid vaid oma kohaliku omavalitsuse kaudu ega pea täiendavalt sotsiaalkindlustusametisse pöörduma. Lapsevanema jaoks muutub tugiteenuste saamine lihtsamaks ja kiiremaks, sest enam ei tule esitada taotlusi mitmele asutusele ja lapsevanem saab teenuste saamiseks pöörduda edaspidi ainult oma kohaliku omavalitsuse poole, kes võimaldab omavahendite ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusega lastele vajalikud teenused. Kohalikele omavalitsusele loob see võimaluse ise hinnata ja otsustada teenuste vajaduse üle ning saada ülevaade teenustele kuluvatest summadest ja vajalikest teenusmahtudest. Kohalikele omavalitsustele eraldatava toetuse summa aastatel 2021-2022 on 13,6 miljonit eurot. Igale omavalitsusele on määratud konkreetne summa, mis sõltub teenust saavate laste arvust ning toetuse kasutamiseks on sotsiaalkindlustusamet sõlminud lepingud 76 kohaliku omavalitsusega, kus elavad puudega lapsed. Lisainfo:https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/puudega-laste-tugiteenuseid-saab-uuest-aastast-kohalikust-omavalitsusest

Lihtsustub esmasesse psühhoosi haigestunute sotsiaalse rehabilitatsiooni saamine

2021. aasta algusest võimaldatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ravimeeskonna hinnangu alusel. Teenuse saamise eelduseks ei ole puue, töövõime osaline puudumine või püsiva töövõimetuse olemasolu ning inimene ise ei pea teenuse saamiseks enam taotlust esitama. Vajaliku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse ning tööalase rehabilitatsiooni saamiseks töötukassasse. Edaspidi algab esmasesse psühhoosi haigestunu taastumine juba meditsiinisüsteemis toimuva aktiivravi ajal ja rehabilitatsiooniteenustega saab alustada sujuvalt, kas juba aktiivravi lõppfaasis või kohe pärast seda, pakkudes kompleksselt taastumist toetavaid tegevusi inimesele ja tema lähedastele ning vajaduse korral proaktiivset abi. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-lihtsustub-esmasesse-psuhhoosi-haigestunud-inimeste-jaoks-sotsiaalse

Lisaks tööealistele hakkavad ka kuulmispuudega lapsed ja pensionärid saamakaugtõlketeenust

Alates 1. jaanuarist võimaldatakse kaugtõlketeenust lisaks tööealistele ka kuulmispuudega lastele ja vanaduspensioniealistele. Kaugtõlge on eelkõige mõeldud kiirete igapäevaelu asjade ajamiseks, teenust saab maksimaalselt kasutada 30 minutit korraga. Kaugtõlke teenust saab kasutada Skype vahendusel esmaspäevast reedeni kell 9.00-17.00 ja laupäeviti kell 10.00-16.00. Lisainfo: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/kaugtolketeenust-saavad-uuest-aastast-kasutada-ka-kuulmispuudega-lapsed-ja-eakad,

Alustab abivahendite pilootprojekt

1. jaanuarist kuni 30. juunini kestab sotsiaalkindlustusameti pilootprojekt, mille eesmärgiks on võimaldada abivahendeid tööealistele inimestele ilma puude või töövõime languseta. Abivahendite soetamise eelduseks on arsti või mõne muu spetsialisti tuvastatud abivahendi vajadus ning väljastatud abivahendi tõend. Pilootprojektis osalevate ettevõtete kontaktid avaldatakse alates jaanuarist sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Rohkem infot:https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/abivahendi-vajajale

Algab rahvatervise taotlusvoor

Jaanuari alguses avaneb ka rahvatervise taotlusvoor, mida rahastatakse Norra toetusmehhanismist. Taotlusvooru oodatakse projekte, mis aitavad ennetada koduvigastusi ja parandada infovahetust inimeste kodusid külastavate ametkondade vahel.

Töökeskkonna riskianalüüsid kolivad tööelu infosüsteemi TEIS

1. märtsist avaneb tööandjatel võimalus esitada töökeskkonna riskianalüüs uue tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi (TEIS) töövahendi kaudu, mis lihtsustab tööandjatel töökeskkonna riskide hindamist ja  vähendab ettevõtjate ja riigi halduskoormust. Tööandjale kuvatakse süsteemis tema ettevõtte tegevusalale asjakohased ohud ja antakse ka tüüpilised abinõud nende ohtude maandamiseks. Ettevõtja võib iseteeninduse kaudu laadida üles olemasoleva töökeskkonna riskianalüüsi või koostada selle iseteeninduses oleva töövahendi abil. Infosüsteem aitab tõhustada sihitatud töökeskkonna ja töösuhete järelevalvet, parandada andmekvaliteeti, tagada andmete turvalisus ja muuta andmevahetust erinevate asutuste ja tööandjatega kiiremaks. Kontrollige juba täna oma ettevõtte töökeskkonnaga seotud andmeid:https://iseteenindus.ti.ee/login

BREXIT

Euroopa Liidu kodanikud, kes soovivad Suurbritanniasse tööle minna, peavad uuest aastast taotlema tööluba.

Sotsiaalkindlustushüvitiste osas jäävad valdavas osas kehtima senised põhimõtted. Näiteks koguvad inimesed Suurbritannias töötades edasi oma pensioniõigusi, kehtima jäävad senised ravikindlustuse põhimõtted. Erandina ei maksa Suurbritannia enam peretoetusi Eestis elavatele lastele ja vastupidi, kui tööleasumine Suurbritanniasse toimub pärast 1. jaanuari 2021. Peredes, kus üks vanematest on asunud tööle enne seda, jätkub peretoetuste piiriülene maksmine senises korras. Lisainfo:https://vm.ee/et/tegevused-eesmargid/mida-vaja-teada-seoses-uk-uleminekuperioodi-lopuga