Vallavalitsus: tuulepark takistab Risti aleviku arengut (lisatud Eesti Energia kommentaar)

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Aulepa tuulepark. Foto: Urmas Lauri
Aulepa tuulepark. Foto: Urmas Lauri

Lääne-Nigula vallavalitsus leiab, et kavandatav Enefit Greeni tuulepark takistab Risti aleviku arengut ja rikub väärtusliku põllu- ja metsamaa.

Lääne-Nigula vallavalitsus leiab, et Risti alevisse ja lähiümbrusse tuleb suunata senisest enam inimesi elama. „Valla uue üldplaneeringu eesmärk on suunata elamuarendust tihedamini asustatud ja oluliste loodusväärtusteta piirkondadesse, kus suurem osa vajaminevast taristust on olemas,” seisab Lääne-Nigula vallavalitsuse koostatud tuulepargi eriplaneeringu lõpetamise otsuse eelnõu seletuskirjas.

„Selliste piirkondade hulka kuulub ka Risti aleviku lähiümbrus. Samuti näeb üldplaneering eesmärgina ette väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbelise kasutuse ja säilimise tagamise,” märkis vallavalitsus eelnõu seletuskirjas.

„On ilmselge, et suuremahulise tuulepargi rajamisega muudetaks põhjalikult ja olemuslikult harjumuspärast keskkonda ning sellega kaasnevad erinevad häiringud, sh kõrgepingeliinide ja tuulikute visuaalne häiring, ulatuslik raadamine, müra ja varjutus. Sellised häiringud oleks ilmselges vastuolus avalike huvidega,” märkis vallavalitsus.

„Olen jätkuvalt arvamusel, et Lääne-Nigula tuuleenergia eriplaneeringut on seni läbi viidud nõuetekohaselt ning pole ilmnenud asjaolusid planeeringu peatamiseks või lõpetamiseks,” ütles Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas. „Menetluse jätkamine on oluline, et leida kogukonnale sobivaim lahendus. Nagu olen ka varem rõhutanud, soovime tuuleparki arendada keskkonda hoidval moel ja viisil, millest võidaksid nii Lääne-Nigula kohalikud elanikud, ettevõtluskeskkond kui ka sealne kogukond laiemalt.”

Lääne-Nigula volikogu arutab tuulepargi eriplaneeringu lõpetamist kahe nädala pärast. Eesti Energia tütarfirma Enefit Green kavandab Risti, Piirsalu, Seljaküla ja Palivere vahele 21–30 generaatoriga tuuleparki, mille maksumus oleks umbes 150 miljonit eurot.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
31 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Rähn
3 aastat tagasi

Loodame,et vallavalitsus arvestab kohalike vastuseisuga ning ei lase elektriärikatel loodust pöördumatult rikkuda. Ja tuulega tekkiv heli on üpris ebameeldiv.

need
3 aastat tagasi

tuulikud mõjutavad inimeste tervist 50 km. raadiuses kindlasti, nad tekitavad turbolents madalasagedusliku heli ja see on väga ohtlik kõigele elavale

Erwin
3 aastat tagasi
Reply to  need

Et siis ka Paldiski tuulikud mõjutavad Ristikate elu? See mingi parateadus ju!

hmm
3 aastat tagasi

Aa miks sinna viimsisse ei saa neid paigaldada, merre näiteks? Kõige tuulisem kant ka ju.

Postimees
3 aastat tagasi

Risti alevik pole viimased 25 aastat kusagile arenenud…
Mõttetu urgas

võibolla
3 aastat tagasi
Reply to  Postimees

sama võib sinu kohta öelda

eee
3 aastat tagasi

Eestisse rajatakse lähitulevikus tuumajaam, mis tähendab üliodavat elektrit. Saksamaal praegu lammutatakse tuuleparke, sest ei ole tasuvad.
Kindel ei Risti tuulepargile ja Hiiumaa mere tuulepargile.

bbb
3 aastat tagasi
Reply to  eee

Tuumaelekter on kõigist elektri tootmise moodustest kõige kallim.

hmm
3 aastat tagasi
Reply to  bbb

see oleneb…

Agu
3 aastat tagasi
Reply to  eee

Tuumajaam Risti tuulikute asemele!!!

Super
3 aastat tagasi

Ligi kaks aastat ühes tuulikuga elamist on Sepa emale tekitanud püsivad peavalud.
Kogu häda saab alguse sellest, et suured tuulikud tekitavad töötades intensiivset madalsageduslikku müra, mida pole võimalik ka kõrvatroppide või kõrvaklappidega summutada (epl).

Nii
3 aastat tagasi
Reply to  Super

see kahjuks on. Tasub teada, et Hitler kasutas seda madalsageduslikku ehk infraheli teises maailmasöjas vaenlase vastu.

Enriko
3 aastat tagasi
Reply to  Nii

Juba enne tuuleenergia ajastut kirjutati merelt leitud kummituslaevadest, mille meeskond näis olevat paaniliselt põgenenud – üle parda. Üheks oletuslikuks põhjuseks pakuti infraheli (vist alla 10Hz, kui õigesti mäletan, neid lugusid kirjutati 1970-80-tel). Ka mõne oreli madalaimad sagedused suutvat psüühikat traumeerida. Madalsagedusliku müraga on see häda, et kõrvade sulgemisest pole mingit abi. Mürarelvana nt. terroristide väljasuitsetamiseks on kasutatud ka sagedusspektri teist otsa, titekisa. Kui nägemine on inimesele juba Looja poolt disainitud toimima on/off režiimis, siis kuulmist välja lülitada ei saa. Kõrvaklapid, tropid jm. varustus ei päästa, vaid tekitavad probleeme juurde, eriti kui peate neid kasutama omaenda kodus vabast ajast. Kuulmekäik pole… Loe rohkem »

Loll Ivan
3 aastat tagasi

Tuulegeneraatoreid ei tohigi Eestis kuhugi ehitada ega paigaldada, sest inimesed ei taha neid. Köetakse puude ja kivisöega ning kogu lugu. Elekter tuleb ju seina seest.

Arvos
3 aastat tagasi
Reply to  Loll Ivan

Kui see pidi olema iroonia siis väga ebaõnnestunud.

Tark Mats
3 aastat tagasi
Reply to  Loll Ivan

Kellelegi ei meeldi Lolli Ivani öeldu, aga keegi ei paku ka midagi targemat asemele.

Nimi (vabatahtlik)
3 aastat tagasi
Reply to  Tark Mats

Eesti puudega(peamiselt pellet ja hake) köetakse praegu suurt osa Euroopast. Koostootmisjaama puhul toodetakse ka elektrit, nii saavutatakse päris hea kasutegur… aga meile ei sobi? Jälle tahame olla pühamad kui paavst ise. Tuugenite suur puudus on see, et ajab stabiilsust vajava süsteemi ebastabiilseks, vähendab seega stabiliseerivate allikate kasutegurit ja võib kõiki kulutusi arvesse võttes väga ebaroheline olla. Salvestusvõimalus võiks asja parandada, aga head lahendust pole ikka veel silmapiiril, st silmapiiril on justkui kogu aeg, aga see ju nihkub koos edasi liikumisega. Kivisöe põletamine on peale nõuka aega meil pidevas languses. Põlevkivi on iseasi, aga ega ta maapõue ju jää, ära põletatakse… Loe rohkem »

Mnjah
3 aastat tagasi

Varustuskindluse eest vastutab ainult põhivõrk Elering. Samas selle tagamise strateegia on seal peaaegu et olematu, sest on reaalsest maailmast kaugel. Eeldatakse, et välised võrguühendused päästavad ning Eestil endal ei ole juhitavaid tootmisvõimsusi vaja. Eks 2025 pärast desünkroniseerimist on siis oodata Eesti esimest blackouti või tarbijate võrgust väljalülitamisi. Inimlik lollus hukutab Eesti, mitte miski muu.

Postimees
3 aastat tagasi

Tahaks teada milliseid elektriliinide talumistasusid on makstud maaomanikkudele meite orjariigis läbi aegade?

Arvos
3 aastat tagasi
Reply to  Postimees

Kui õigesti mäletan, siis üks Märjamaa valla mees sai aastas 15 senti elektriposti pealt. Kas oli ikka nii vähe?

Arvos
3 aastat tagasi

Mine ja arenda kusagil kus iganes. Vaat kui hea inimene, tahab kogukonnale head?

Nagu Aksel
3 aastat tagasi

Huvitav, kas Arvo Kärmas tuumajaama pole kaalunud? See ei segaks ju kedagi ja saaks oma koju keldrisse paigaldada.