0

Muusikapäev toob Haapsallu Olav Ehala

Olav Ehala
Olav Ehala

Neljapäeval, 1. oktoobril tähistatakse üle maailma rahvusvahelist muusikapäeva. Eesti muusikanõukogu korraldab sel puhul alates 2013. aastast tasuta kontsertide programmi, mille raames kõlab sel päeval elav muusika üle terve Eesti. Tänavu esitatakse muusikapäeva kontsertidel kõikjal eesti heliloomingut ning meie interpreetide ja kollektiivide kavad on pühendatud käesoleval aastal juubelisünnipäevi või ümmargusi sünniaastapäevi tähistavate heliloojate muusikale.

Haapsalu kultuurikeskuses esinevad kell 13 Hanna-Liina Võsa (vokaal) ja Olav Ehala (klaver). Laulja Hanna-Liina Võsa sai tuule tiibadesse ETV tütarlastekooris. Ta on nagu sündinud muusikalilaulja – tema esimesed teatrirollidki olid muusikalides. Nüüdseks on Võsa teinud rolle ka väljaspool Eestit ja on ühtlasi Tallinnas asuva muusikalikooli asutaja ja õppejõud.

Kell 19 esinevad Haapsalu toomkirikus Canzone neidudekoor ja mudilaskoor, Haapsalu kammerkoor, dirigendid Ulrika Grauberg, Eneken Viitmaa. Kaastegevad Johanna Liiv (vokaal), Aveli Meeles (vokaal), Teele Takjas (viiul, vioola), Margus Tokku (kontrabass), Eneken Viitmaa (klaver), Ulrika Grauberg (klaver).

Mõlema kontserdi keskne helilooja on tänavu 31. juulil oma 70 aasta juubelit tähistanud Olav Ehala, kes on ka muusikapäeva tunnuslaulu „Laulu sünd“ autor.

Olav Ehala on praeguse Eesti armastatuim laululooja. Esimeste taktide järel eksimatult äratuntava stiiliga helimeister on meie kaunist emakeelt imelistesse viisikäändudesse ja harmooniaisse valanud juba pool sajandit – käsi sai valgeks juba konservatooriumi esimese kursuse tudengina, kui küllalt kesise süžeega linateos „Don Juan Tallinnas“ kuldas kuulaja kõrvu erakordselt kauni muusikaga, sealhulgas laul „Vaid see on armastus“.

Headusest, õrnusest, hoolivusest on kantud kogu Ehala looming – kõik me teame „Kodulaulu“: „mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?“; „Päikeseratast“, väidetavalt lausa teraapilise toimega „Valulaulu“: „tule, tuul, ja puhu ära meie lapse valu“, jne. Need „Nukitsamehest“ pärit laulud kõlavad kõrvus kuulaja east olenemata.

Ehala on kasutanud parimat osa eestikeelsest luulest, aga eriti palju Leelo Tungla tekste, kusjuures jääb mulje, et värsid on tema helidega justkui läbi põimunud, niivõrd loomulik on nende omavaheline side. Seejuures on huvitav, kuivõrd keeruline see ülimalt loogiliselt kulgev muusika noodipildis välja näeb. Ometi on lauljad varmad tema laule esitama, veelgi enam – koorijuhid, keeldudes uskumast, et koorilauljad ei võiks nendega hakkama saada, on tellinud keerulistest soololauludest ka seadeid kooridele. Nõnda on Ehala loome jõudnud laulupeo lavalaudadelegi, kõlama üheskoos tuhandetelt suudelt ja päikesepoisi olemusega helgete helide looja on pälvinud tohutu austajate auditooriumi.

Rahvusvahelist muusikapäeva tähistatakse üleilmselt 1. oktoobril alates 1975. aastast Rahvusvahelise Muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvedamisel, kes kutsus üles meenutama sellel tähtpäeval, milline koht on muusikal meie kultuuris ja igapäevases elus. Muusikapäeva kontserdiprogramm on maailmas ainulaadne laiaulatuslik hea tahte projekt, milles kontserdipaigad ja esinejad osalevad vabatahtlikkuse alusel ning sündmused on publikule tasuta. Uuri lisa: www.muusikapaev.ee/

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz