Politsei- ja piirivalveameti alused ja kopter otsisid eile pärastlõunal Vormsil lähedal purjekalt vette kukkunud meest, otsingud lõpetati kl 19 paiku otsitavat leidmata.
„Vette kukkunud ja kadunuks jäänud mehe otsingud täna jätkuvad. Merel hakkab ala läbi kammima PPA laev Kindral Kurvits ning õhust kontrollib piirkonda lennusalga lennuk. Purjelaeva pardal olid 28- ja 32-aastane mees, mõlemad Eesti kodanikud. Vette kukkus ja kadunuks jäi 32-aastane mees,” ütles PPA mereturvalisuse grupi juht Marge Kohtla.
Eile kell 12.50 sai häirekeskus teate õnnetusest Vormsist kirdes Savinovi madalala lähedal, kus purjeka kapten kukkus üle parda ja jäi kadunuks.
Alus kahe inimesega pardal oli teel Dirhamist Haapsalu poole. Üks laeval olnud meestest teataski, et temaga koos laeval olnud teine mees, kes ühtlasi oli aluse kapten, kukkus üle parda.
„Merevalvekeskusele andis ta teada, et nägi silmanurgast kukkumist, inimest vees ei näe, kuid üritab purjed maha saada. Samuti ütles ta, et vette kukkunud mehel ei olnud seljas päästevesti,“ rääkis Kohtla. Tegemist oli Eesti alusega.
Kohtla sõnul ei osanud teataja anda ka purjelaeva koordinaate. „Õnneks suutsime purjeka asukoha siiski kindlaks teha, kasutades selleks radaripilti, aga ka telefoni positsioneerimist,“ selgitas Kohtla.
Õnnetuse hetkel oli merel hea nähtavus, üsna tugev läänekaare tuul, laine kõrgus umbes 1,5 meetrit.
Sündmusele reageeris läheduses olnud PPA laev Kindral Kurvits, Kärdla merepäästjad kui ka lennusalga kopter. Kindral Kurvits, kes oli ise piirkonnas liikudes varem purjelaeva märganud – seegi info oli oluline purjeka asukoha kindlaks tegemisel.
„Kindral Kurvitsa operatiivpaadid asusid meest otsima. Kella 13.19 ajal jõudsid sündmuskohale Kärdla merepäästjad mootorpaadiga „Kessu“ ning kella 13.30 paiku hakkas ala üle kontrollima ka lennusalga kopter,“ rääkis Kohtla.
Kohtla sõnul jätkusid otsingud piirkonnas, kuid kella 19 paiku otsustati aktiivsed otsingud lõpetada.
Kohtla sõnul pole paraku enam suurt lootust, et mees leitaks elusana. „Kuigi on suvi, on veetemperatuur piirkonnas hetkel umbes 15-16 kraadi ja sellises vees peab inimene tegelikult vastu vaid umbes tund aega,“ lausus Kohtla.
Kuigi see ei ole kohustuslik, soovitab Kohtla merele minnes siiski alati päästevesti selga panna. „Vette kukkudes kergendab see kindlasti ka inimese otsimist, sest erksavärviline vest on kaugele näha,“ tõi ta välja. Meresõitudel on Kohtla sõnul hästi oluline pidevalt vahti pidada ning jälgida sealhulgas ka veesõiduki asukohta. „Merel enda asukoha teadmine on väga oluline just hädaolukorras, et abi saaks tulla võimalikult kiirelt. Veesõidukil peaks olema lisaks kaptenile vähemalt üks reisija, kellel on olemas teadmised veesõiduki juhtimisest, navigeerimisest ja üldisest ohutusest,“ ütles Kohtla.
Politseinikud aitasid purjelaeva ankrusse saada ja pukseerida Haapsalu kordoni kai äärde, kuhu jõuti kella 17 paiku.
Õnnetusest teada andnud mehega oli kõik korras ja meedikute abi ta ei vajanud. Võimalikud edasised otsingutegevused otsustatakse homme.
Haapsalus ja Vormsil on ainult vabatahtlikud, ei mingit korralist valvet merel. Igal ühel oma palgatöö ja siis vabatahtlikus. Niikaua ei muutu Haapsalu ei ees- ega ka tagalahahes, ega ka selle lähiümbruses midagi , kui aru ei saada, et merel on ka liiklus ja ka sinna on valvet vaja. Üha rohkem ja rohkem soetatakse ebdaile mootorsõidukeid aga oskus ja kogenus puudub neid juhtida. Meri ei ole taspind , kus neli ratsat maapinnal.
Merevalvekeskus võiks selgitada, miks Haapsalu ja Vormsi merepäästjate alused seisavad kai ääres