Juhtkiri: maasikad ja rahvusriik

Lääne Elu

info@le.ee

Joonistanud Ott Vallik.

Samal ajal, mil Soome lubab riiki 4500 kolmandatest riikidest pärit võõrtöölist, on Eesti valitsus jäigalt teist meelt – uusi võõrtöölisi riiki ei lubata.

Mures on piimafarmide omanikud, esimesena aga jäävad hätta maasikakasvatajad, kes on seni palganud Ukraina hooajatöölisi. Saak saab kohe valmis, korjajaid ei ole kuskilt võtta. Ukrainlased siia ei pääse, kuigi eriolukord on lõppenud. Et hakkama saada, peaksid korjajad kohal olema 1. juuniks.

EKRE esimees Mart Helme ütles sel nädalal valitsuse pressikonverentsil, et maasikakasvatajate soovile järele ei anta. Helme kindlameelsust võiks imetleda vaid ühe kandi pealt – eriolukord on küll lõppenud, aga elu kaheks kuuks seisanud koroonaviirus ei ole kuhugi kadunud. Tuhandete võõrtööliste riiki lubamine (nagu ka piiride avamine üldse) kätkeb kahtlemata teatud riski.

Helme seda riski aga ei nimeta, isegi mitte möödaminnes. Ta ütleb hoopis nii: „Me ei saa vahetada rahvusriiki mõne tonni maasikate vastu.” Teiseks on valitsus Helme sõnul nagunii tulnud põllumeestele vastu – võõrtöölised, kelle tööload on lõppenud või lõppemas, tohivad siia jääda 31. juulini. „Selleks ajaks on kõik maasikad korjatud,” ütleb Helme.

Kõike seda lugedes ei ole võimalik mõista, missuguses reaalsuses siseminister elab. Kas Helme ei ole kordagi mõelnud selle peale, et võõrtöölised, kes tohivad valitsuse lahkel loal 31. juulini Eestis edasi olla, ei uita siin niisama mööda põlde ja heinamaid, vaid tõepoolest töötavad? Kas Kirbla piimafarmi ukrainlased lähevad 1. juunist Suure-Lähtru mõisa külje alla maasikapõllule appi?

Huvitavam aga on Helme teine mõttekäik. Siseministri sõnul töötab Eestis lühi- või pikaajalise tööloaga alla 50 000 võõrtöölise – käputäis, nagu Helme ütleb ja imestab, kas me ei saa tõesti ilma selle käputäieta maasikaid korjata, keevitada ega ehitada.

Kuidas aga on võimalik, et seesama käputäis ohustab rahvusriiki?

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
34 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Nimi (vabatahtlik)
4 aastat tagasi

See “käputäis” on ju tegelikult oma 15-20% meil veel sinikraelist tööd tegevaist töötajaist. Peaks mõtlema panema? Aga kui tulebki koroona veel võimsam teine laine või midagi muud mis ei lase tööjõul vabalt liikuda? Kas tõesti juba nii ruttu unustame, et paradigmad võivad muutuda? Me ei ela enam N-liidu kokkukukkumise järgses eufemismis, et nüüd on maailmas õige tee õnnele leiutatud ja tuleb vaid “plats puhtaks” selle saabumisele lüüa.
Poliitilise kaevikusõja mugavustsoonist võiks välja tulla. Praegu näib küll, et kõik on kaevikuisse kaevunud ja viskavad aeg-ajalt mõne mõnusa kranaadi. Selmet ühendada jõud turbulentsemaks muutuvas maailmas hakkama saamise harjutamiseks.

Mõhk
4 aastat tagasi

Eesti keel on ilus keel-nii palju kauneid sõnu. Kas seda teksti maakeelde kuskil ümber annaks tõlkida, muidu mul läheb terve hommikupoolik raisku, aga lehm tahaks lüpsta ja siga sööta.

juss
4 aastat tagasi
Reply to  Mõhk

Kas sa koolis polegi käinud?

Rein
4 aastat tagasi

Lõpuks ei keela ju keegi olla loll olla. Asi ei ole ju maasikates. EKRE kummardajad siin tahavad riigi lukku panna ja ettevõtluse piiride sisse kinni pigistada. Ise hakkate kõigepealt vinguma. EKRE lööb aga rõõmuga noa omaenda põllumeeste selga.

2. kodanik
4 aastat tagasi
Reply to  Rein

Asi on ju maasikates. Kui tahetakse rääkida kõikidest põllumeestest, siis miks ei ole uuritud, kuidas vilja- ja karjakasvatajatel läheb? Võib-olla on veel midagi, aga ma pole lihtsalt valdkonnaga lõpuni kursis. Vabandan, kui kellegile liiga tegin. 🙂

Illu
4 aastat tagasi
Reply to  2. kodanik

Vilja kasvatajatel enamus asju tehnikaga tehtavad.

ninu
4 aastat tagasi
Reply to  Illu

Aga siis tulekski tegeleda äridega, millele kohapeal inimesed olemas. Ega siis Ukraina ka igavesti vaeseks jää.

jahm
4 aastat tagasi
Reply to  2. kodanik

Teravilja kasvatavates ettevõtetes on tööjõuvajadus üsna tõesti väike ja sellegi teevad ära väga suures osas just Eestimaa inimesed, võibolla 1% kasutab võõrtööjõudu – peab ikka üsna loll olema, et mitu maja maksva traktori rooli lased teadmata haridusega inimese.. Ka loomakasvatajatel on suures juba ukrainlastele asendus leitud, kuid kui nemadki oleks otsinud samas tempos lahendusi, nagu need nn. maasikakasvatajad, siis oleks vist lehmad lüpsmata piimast lõhki läinud. Üldiselt on häda jah neil suurmaasikakasvatajatel, kuid teades milline riigi ja inimeste lüpsimine osade poolt käib, siis vingugu aga, rääkimata äärmiselt puudulikust toiduohutuse nõutest kinnipidamisest. Väiketootjaid on piisavalt, kes selle hävingu tuleku, kui võõrtööjõudu… Loe rohkem »

Ahsoo
4 aastat tagasi
Reply to  Rein

see pole ju nii. Te olete lihtsalt EKRE vihkaja.

Kodanik
4 aastat tagasi

Ajaloost teame, et Hitleri jaoks oli ka rahvusriik kõige täitsa. Teame ka seda millega see lõppes. Ajalugu ei maksa unustada.

Kodanik
4 aastat tagasi
Reply to  Kodanik

Täitsa asemel ikka tähtsam. 🙂

Agu
4 aastat tagasi
Reply to  Kodanik

See on küll nüüd napaks võrdlus

Agule
4 aastat tagasi
Reply to  Agu

Väga asjakohane võrdlus. Napakas on sinisilmselt uskuda EKRE natside jura.

Agu
4 aastat tagasi
Reply to  Agule

Aa kelle jura siis peab uskuma? Reformierakonna oma?

Mnjah
4 aastat tagasi

LE kvaliteet on ikka olematu. Esiteks tuleks ajakirjanikel selgeks teha alusmõisted ehk mis on odav tööjõud ja mis on kvalifitseeritud tööjõud? Pärast seda aru saada probleemi olemusest, vaadaku nt ajakirjanduses ilmunud ülevaadet põllumajanduses makstavatest palkadest taandatuna tunnitasule, maasikakasvatajate majandusaasta aruandeid töötajate arvu ja tööjõumaksude osas, olemasolevaid töökuulutuste valdkondi, haridussüsteemi väljundit jne jne. Mina ajalehe omaniku asemel hakkaks mõtlema häbi tundes kvaliteedi tõstmise peale, aga ju siis arusaam tasemel ajakirjandusest on mõnel teistsugune. Eesti põllumajanduse põhiprobleem on madal automatiseerituse tase, mis eeldabki väga odava tööjõu kasutamise vajadust. Teiseks võiks riik pakkuda variandina hooajatööde tegemise teistsugust regulatsiooni ja madalamat maksukoormust residentidele jne.… Loe rohkem »

Lugeja
4 aastat tagasi
Reply to  Mnjah

Asi ongi selles, et maasikas on suuresti must äri. Kui inimene kasvatab marja 3 hektaril aga deklareerib 500 kg. Ei saa aru, milleks siin on vaja mingit tööjõudu, selle marja korjad üksinda ära.

juss
4 aastat tagasi
Reply to  Lugeja

Lahe on lugeda, kuidas linnavurled põllumeest õpetavad!

Ära peksa segast!
4 aastat tagasi
Reply to  Mnjah

Mis soga sa kokku oled kirjutanud! Loe oma jura veelkord läbi ja häbene! Eesti põllumajanduse automatiseeritus on tipptasemel: GPS seadmetega miljoneid maksvad traktorid, tuhande ja enama pealisele karjale lüpsilaudad, suure osa tööst teevad arvutid jne. No ega LE küll selles süüdi ei ole, et sa matsu ei jaga.

vastik kapinats
4 aastat tagasi

kui on valida konkreetselt maasikate ja rahvusriigi vahel, siis ma valin küll rahvusriigi.

Ko & Roona
4 aastat tagasi

Lõpuks ei saa ühte ega teist, sest nii kallist maasikat ei jaksa keegi osta ning endasse tõmbunud, väike, tige natsiriik on kerge saak Venemaale.

Pil & Jard
4 aastat tagasi
Reply to  Ko & Roona

Kui sa kahtled rublakursis siis teiselpool Peipsit on sinu Nirvaana. Pikal tänaval on nats kergem leida õige uks ja siis tegele seal šovinismiga.

Agu
4 aastat tagasi
Reply to  Ko & Roona

Venemaa tahab Eestist maasika saaki endale või?

Läänlane
4 aastat tagasi

Tegelikult on maasikakasvatajatel juba mitu kuud teada, et võõrtöölisi riiki ei lubata, millegipärast vist loodeti, et äkki leebutakse ja maasikad korjavad võõrtöölised ära.Selle paari kuuga oleks võinud ju midagi ise välja mõelda, mitte võõrtööjõule lootma jääda.

Karnaud
4 aastat tagasi

on valmis Eesti maha müüma, pole kahtlustki. Ikkagi Lauristini õpilane.

No see küll pommuudis!
4 aastat tagasi
Reply to  Karnaud

Lauristin õpetab ülikoolis ajalugu? Tõesti? Andrus Karnau tudeeris Tartus ajalugu, mis moodi see Lauristiniga seotud. Sellel juhul ka Savisaar ja Helme Lauristini õpilased. Nemad nimelt diplomeeritud ajaloolased.

Ega
4 aastat tagasi

Probleem pole ukrainlastes ega ka põllumeestes. Meie töötud on nii mugavaks läinud, et maatöö enam ei sobi, toetuste peal on lihtsam elada. Tuleb see suvi kuidagi üle elada. Võimalik, et järgmisel kevadel on meie oma töötud juba järjekorras, et põllule saada.

Vedra mees
4 aastat tagasi
Reply to  Ega

Täpselt õige arvamus “ega”, mis viga toetusrahade peal elada ja ei pea lillegi liigutama. Kui riik ja omavalitsus lõpetaks toetusrahade jagamise, küll siis maasikapõld üles leitakse kui nälg majas. Mitte maasikapõllule ei minda, vaid valla või linna sotsiaaltöötaja juurde abiraha nuruma. Ukrainas seda võimalust pole kuna riik on nii vaene, et sotsiaaltoetusi maksta, siis tulebki tööle hakata.

valikuvabadus
4 aastat tagasi
Reply to  Vedra mees

Kui antakse vabadus valida, siis on vaja valida, mitte tunda ennast koguaeg süüdi. Valin toetuse ja vabal ajal korjan maasikapeenrast tigusid või patsutan mutimullaauke ..mida iganes.Ja ma usun, et vedra mehel pole minust sooja ega külma. Aga võibolla lähengi maale, et saaks pruuniks teiseks juuniks.

Hahaa
4 aastat tagasi

Karnau, saa juba aru ,sinu aeg on möödas ! Ei saa Eestist teist Rootsit . Eesti jääb eestlaste riigiks .

Oijah
4 aastat tagasi

Issver milline poliitiliselt tellitud artikkel. Nii läbi nähtav. Maasikabisnisist ja muust põllumajandusest pole arvamusloo kirjutajal vist üldse päris täpset arusaama.

Majaomanik
4 aastat tagasi
Reply to  Oijah

Vist jäi autoril viimane Suud Puhtaks saade vaatamata.

juss
4 aastat tagasi
Reply to  Majaomanik

See suudpuhtaks on ikka vaino eneseimetlemine! Tolku sellest saatest ju pole!