0

Reet Saareväli: rasketel aegadel aitab rutiin koos püsida

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Psühholoog Reet Saareväli soovitab võtta päev korraga ja vähem muretseda – üleliigne mure homse pärast kulutab ära tänase päeva jõu. Arvo Tarmula
Psühholoog Reet Saareväli soovitab võtta päev korraga ja vähem muretseda – üleliigne mure homse pärast kulutab ära tänase päeva jõu. Arvo Tarmula

Kui ümberringi valitseb määramatus ja segadus, tuleb kord luua iseenese sees, soovitab psühholoog Reet Saareväli.

Psühholoog Reet Saareväli, eriolukorras muretsevad kõik inimesed tavalisest rohkem. Kuidas sellega toime tulla?

Oluline on püsida kahe jalaga maa peal. See, mis meid ümbritseb, on meie tänane päev ja tänane maailm. Selle vastu ei saagi. Loomulikult tekitab see meis eri tundeid – hirmu, ärevust ja segadust. See iseenesest on täiesti normaalne, aga hirmu ja ärevusse ei tohi kinni jääda, muidu tekib paanika. Paanikas inimene teeb rumalusi ja kahjustab iseennast ning teisi.

Osa inimesi käitub vastupidi – peidab pea liiva alla, nagu polekski midagi lahti. Seegi on igati mõistetav kaitserefleks, aga ei aita meid kuidagi ega vii kuhugi. See on isegi ohtlik – inimene ei täida korraldusi ega kaitse ennast nakkuse eest.

Tuleb endale aru anda ja leppida sellega, et me elame praegu just sellises ajas ning juhinduda vanast heast mõtteterast meelekindluse, julguse ja tarkuse kohta.

Kas Kurt Vonnegguti kuulus tsitaat?

Jah. Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan ja tarkust nende vahel vahet teha.

Mida me praeguses olukorras muuta saame?

Väga palju. Iseenda ja teiste heaks. Vältida otsekontakte ja säilitada ning hoida distantskontakte – suhelda sõprade ja sugulastega telefonitsi või internetis.

Märgata, küsida, kas naaber vajab abi, tunda lihtsalt huvi, kuidas läheb, julgustada helistama, kui on midagi vaja. Julgeda pakkuda abi. See parandab enesetunnet. Teisi aidates aitab igaüks ka iseennast.

Ja tuleb ka julgeda küsida abi, mitte oodata ja oodata, et keegi ehk ise helistaks ning sinna ootamise ja üksinduse sisse lõpuks ära uppuda. Kui ikka tundub, et on raske, tuleb võtta telefon ja kellelegi helistada. Telefonid on ju kõigil olemas.

Miks on muretsemine halb?

Ümberringi valitseb teadmatus. Kui hakata muretsema, mis saab, mis on homme ja ülehomme, nädala või kuu aja pärast, siis kulutab see ära tänase päeva jõu ja hirm saab ainult tuult tiibadesse, aga tähtis on täna hakkama saada. Päeva kaupa.

Viimased kaks nädalat eriolukorda on kõigi jaoks uus. Me ei ole sellega harjunud, pole kogemusi, kuidas elada ja töötada kodus nelja seina vahel.

Hästi oluline on jääda rahulikuks ja luua rutiin – kindel elukorraldus. See aitab. Kui päevad kulgevad kindlas rütmis, siis on kergem – tõusen igal hommikul kindlal ajal üles, käin duši all, kammin pea ära, keedan putru, söön, töötan, teen lõunat… Ja nii edasi. Võttagi üks päev korraga ja iseenda eest hoolitseda.

Kindlas rütmis kulgedes pole ülemäärase hirmu ja mure jaoks aega ega kohta, inimesel lihtsalt ei ole mahti end ilmaasjata praadida. Kui iga asja jaoks on oma aeg ja kõik on kindlalt paigas, siis möödub päev kiiresti ja liigse muretsemiseta.

Liiga palju eneseabiraamatuid ei maksaks lugeda, see tekitab lõpuks segadust.

Miks inimene vajab rutiini? Enamasti seostub rutiin pigem igavusega.

Rasketel aegadel aitab just rutiin toime tulla. Kui ümbritsevat maailma ei saa korrastada, siis saab korrastada iseennast. Rutiin on keerulisel aja nagu raam, mis hoiab inimese koos. Inimene ei valgu laiali, tal on sõrestik, kuhu haarduda.

Ärevust kasvatab uudiste tulv – vastukäiv info, üha uued ja uued nakatunud meil ja mujal maailmas.

Ühest korrast päevas peaks piisama. Ei pea kogu aeg uudiseid jälgima. Ka selle vastu aitab kindel päevakava – kui kõik on paigas, siis polegi uudiste jaoks aega.

Kas sama võiks teha ka muretsemisega – võtta selleks kindel aeg?

Jah. Muretsemine on loomulik, aga kogu aeg muretseda ei ole mõistlik. See lõhub inimest. Pange päevakavasse kirja kindlal ajal pool tundi muretsemist ja muretsege. Kui proovite, siis saate aru: pool tundi jutti muretseda on ikka üsna pikk aeg! See aeg päevakavas ei tohiks kindlasti olla enne magamaminekut. Kui muretsemise aega on vaja, siis tuleks see pool tundi leida enne kella kuut õhtul.

Ja mõelda, et kui enam kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Alati on saanud.

Aga kui õhtul uni ei tule?

Uni on hästi tähtis. Täiskasvanu peaks kindlasti magama kuus-seitse ja lapsed kaheksa-üheksa tundi, ja et see oleks õigel ajal. Poole päevani magada ei tohiks.

Kui uni ei tule, on üks lihtne tehnika – surud näpuga parema ninasõõrme kinni ja hingad läbi vasaku. Imelihtne, aga tõesti – see toimib, rahustab, ja uni tulebki.

Võib teha ka lõõgastava hingamise harjutust, mitte ainult enne und, vaid millal iganes, kui seda on vaja. Istud mugavalt, hingad nina kaudu üks-kaks-kolm-neli loendades sisse, hoiad hinge kinni (üks-kaks) ja hingad suu kaudu hästi aeglaselt välja (üks-kaks-kolm-neli-viis-kuus) ning kordad harjutust seitse korda järjest.

Kuidas kodus pead-jalad koos elades mitte riidu minna?

Võtmesõna on ikkagi rahu. Tuleb jääda rahulikuks. Lapsed on lapsed ja järgivad täiskasvanute eeskuju. Kui ema ja isa ärrituvad, hakkavad karjuma, siis kaotavad pea ka lapsed ja ongi suur riid käes ning kaos majas. Kui vanem on rahulik, siis on rahulikud ka lapsed, ei peagi midagi ütlema, rahu kiirgab neisse alateadlikult. Kui olukord tundub väljuvat kontrolli alt, tuleb minna teise tuppa ja rahuneda.

Seejärel saab ka olukorraga midagi ette võtta.

Mis peale rutiini veel aitaks?

Kui tööd pole, siis korista kodu, loe, joonista, vaata filme, tee asju, mille jaoks polnud seni aega. Vaata ajale kodus nii, et see pole mitte sund, vaid võimalus.

Liigu, tee kodus trenni, isegi siis, kui sa seda mitte kunagi varem ei ole teinud. Liikumine teeb head ja vabastab keha sinna kogunenud pingetest, aga rahustab ka vaimu. Keha ja vaim on üks tervik. Õnneks on internetis palju toredaid videoid, mille järgi end liigutada. Ja muidugi ära pinguta üle, kuula oma keha.

Kui oled terve, siis mine õue. Läänemaal on õnneks küllaga üksildasi metsaradasid, kus omaette jalutada ja pole murdu inimesi. Loodus teeb head.

Väikesed asjad on tähtsad.

Keskendu sellele, mis on hästi, sest neid asju on igaühel terve hulk. Elu on nagu pusle – koosneb pisikestest tükkidest. Koosta endale nimekiri, ja kui kõik üle pea kasvab ning tundub, et kõik on halvasti, siis võta see ette ja loe. Nimekirja saab aja jooksul ka täiendada, esialgu ei tule kõik head asjad korraga meelde.

 

Kuidas kriisiajal kodus toime tulla

  • Koosta kindel päevakava ja pea sellest kinni.
  • Söö korralikult, hoolitse enda eest.
  • Jäta muretsemiseks pool tundi.
  • Ära maga poole päevani.
  • Tee nimekiri kõigest, mis on hästi, loe seda aeg-ajalt ja täienda.
  • Paku (või küsi) julgesti abi.
  • Kui oled terve, siis mine jalutama.
  • Võta sunnitud kodusolekut kui võimalust teha asju, mille jaoks seni ei olnud aega.
  • Helista sõpradele.
  • Säilita rahu.
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz