Otsustasin oma kõnet alustada tsitaadiga: „Mu Eesti vainud, jõed ja minu emakeel, teid kõrgeks kiita tahan ma surmatunnil veel!“ Seda mõtet väljendas Lydia Koidula juba 19. sajandil. Sel hetkel aga ei olnud Eestis sugugi toredad ajad. Kuid Eesti oli juba siis eestlaste südames.
Tsitaadis mainiti ka emakeelt. Just see on teema, millest soovin alustada. Eesti keel on paljude inimeste jaoks justkui inglite keel, kuid kahjuks just seesama keel on meie endi suust kadumas. Aina rohkem ja rohkem eestlasi kolib välismaale ja seal võõrast keelt kõneldes unustavad nad korrektse eesti keele. Eesti keelt riigikeelena ei räägita mitte kuskil mujal maailmas ja nende inimeste protsent, kes seda keelt oskab, ei peaks mitte aastatega kahanema. Minu arvates on eesti keel väga haruldane, sest meie keeles on täpitähed: ä, ö, ü. Lisaks sellele on eesti keelt hinnatud üheks ilusamaks, kuid ka raskemaks keeleks kogu maailmas. Minu jaoks on eesti keele ilusaimad sõnad: öö, kodu, päikesepaiste, armastus, harmoonia, tuulelaul ja loodus.
Eesti loodus on imeilus. Ja just loodus ongi järgmine teema, millest soovin rääkida. Eesti on roheline maa, siin ei ole küll kõrgeid mägesid, kuid see-eest katavad meie maad kaunid metsad. Ma olen väga õnnelik, et meil on neli aastaaega, hoolimata sellest, et sel aastal pole talve olnudki, ei ole meil vähemalt aasta ringi väga niiske või liiga palav. Välismaalaste jaoks on Eesti ilm väga huvitav ja me peaksime seda ise rohkem austama õppima.
Olgugi, et Eestit pole õnnistatud kõrgete mägede või sügavate orgudega, on siin see-eest kauneid vaateid, veekogusid, soid ja rabasid.
Su keelt ma luban kanda ja loodust luban hoida, mu armas Eestimaa. Meie, noored, lubame, et anname endast kõik, et kultuuripärand säiliks.
Võimsat elu, Eesti!
Angela Meeles, Haapsalu põhikooli 7. f klass
Nii Läänemaa ühisgümnaasiumis (LÜG) kui ka Haapsalu põhikoolis peeti Eesti vabariigi aastapäeva eel kõnevõistlusi ja Lääne Elu avaldab valiku kõnevõistlusel peetud kõnedest. Parimad kõned kõlavad 24. veebruaril Haapsalus vabariigi aastapäeva tähistamisel: LÜGi kõnevõistluse võitja Johanna Jõgi 12 RL klassist esitab oma kõne Haapsalu toomkirikus ja Haapsalu põhikooli 8. c klassi õpilane Miia Krips Vabadussõjas langenute monumendi juures.