Lõuna-Läänemaa noorte saalijalgpalli karikasari on siinsetele jalgpallilastele uus võistlussari, mis sai ellu kutsutud spordilaste võistlusvõimaluste avardamiseks.
Taoline jalgpallivõistlus on paljudele lastele esimeseks võistluskogemuseks. Tegelikult on see jätk Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi 1994. aastal loodud koolide jalgpallisarjale, mis kestis 23 aastat. Võistlused toimusid kolm korda aastas – talvel, kevadel, sügisel. Tavaliselt oli mängupaigaks Virtsu kooli jalgpalliväljak ja toonane Virtsu spordihall, kus toimusid saaliturniirid. Võistlusi on peetud ka Kirblas, Vatlas, Tuudil ja Lihulas. Ekstreemsem koht võistluseks on olnud kunagise, nüüdseks meie hulgast lahkunud, Tuudi algkooli kehalise kasvatuse õpetaja Hillar Laose talu karjamaal Järise külas.
Selles sarjas oli Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi eestvedamisel 23 aastaga 69 turniiri. Selline võistlussari on kogu Eestis ainulaadne ettevõtmine. Kuid sari katkes kolm aastat tagasi, sest ei olnud enam koole, kes võistlustel osaleksid, polnud võistkondi, polnud enam last, kes saaks joostes tulla jalgpalliplatsile ja esindada oma kodukooli. Lühikese ajaga suleti 30 kilomeetri raadiuses kolm tugevat spordiga tegelevat kooli: Tuudi, Vatla ja Kasari. Koolid, kus oli kõigi spordialade kõrval alati olnud ka tugevad jalgpallivõistkonnad.
Veelgi enam, kõik Lõuna-Läänemaa koolid, mis nüüdseks suletud, on 25 aasta jooksul andnud poisse ja tüdrukuid ka Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubisse. Klubi võistkondade, kes kaks kümnendit on osalenud Eesti noorte meistrivõistlustel, selgroo on moodustanud just väikekoolide sportlased.
Nüüd kutsus klubi ellu taas uue sarja, et ärgitada, elustada vana traditsioon. Praegu saame me seda veel lastele pakkuda. Kuid kurjad uudised kuulutavad tarkade inimeste otsuseid, kes soovivad taas koolide sulgemist alustada. Paneme jälle rida koole kinni.
Kas tõesti ei ole muud meie lastele pakkuda? Kas lõhume lapse kasvamise kõige turvalisema keskkonna – väikekooli? Kas otsustajad teavad, mitu Eesti koondislast on läbi jalgpalli kasvanud Tuudi algkoolist, mitu Virtsu koolist või mitme erineva pallimängu Eesti koondislast on tulnud Kõmsi algkoolist. Aga mitu Eesti meistritiitlit on kergejõustikus võitnud Metsküla algkooli või Kasari kooli õpilased ja vilistlased? Või mis alal olid vabariigi tipus aastakümneid olnud Vatla algkooli lapsed? Me kõik, ka tillukene jalgpalliklubi on eelmisest koolide sulgemistest väga palju kaotanud. Nüüdne kaotus oleks väikesele jalgpalliklubile tõenäoliselt lõplik.
Tähelepanu: Kas otsite reaalset rahalise laenuettevõtet, kes annaks teile laenu vahemikus 5000–50 000 000 eurot (ettevõtte või ettevõtte laen, isiklik laen, kodulaen, autolaen, võlgade konsolideerimise laen, riskikapital, tervishoiulaen jne) Või on teil ühe või teise põhjuse tõttu pangast või finantsasutusest laen keelatud? Kandideerige kohe ja hankige 3 päeva jooksul reaalne finantslaen, mis on töödeldud ja heaks kiidetud. LYDIA MOON KOOSTÖÖTAV LAENUETTEVÕTJA oleme “rahvusvaheliselt akrediteeritud laenuandja”, mis annab kehtivat isikutunnistust või oma riigi rahvusvahelist passi kontrollimiseks tõelisi finantslaene üksikisikutele ja ettevõtetele madala intressimääraga 2%. Meie laenu tagasimaksmine algab 1 (üks) aasta pärast laenu saamist ja tagasimakse kestus jääb vahemikku 3 kuni… Loe rohkem »
NOTICIAS QUE CAMBIAN LA VIDA !!!! ¡Esta es una transformación de vida! Mi nombre es Sra. Busarakham, soy de Tailandia. Debido a un análisis financiero específico, el contrato que estaba manejando el mes pasado no salió según lo planeado. Así que decidí obtener un préstamo, pero nunca fue aprobado debido a mi mala calificación crediticia. Hace unos días, vino una señora de mi organización y me contó sobre LYDIA MOON COOPERATIVE PRESTAM COMPANY en línea con una tasa de interés baja del 2% y un mejor calendario de pagos. Y me dijo que la habían engañado un par de veces… Loe rohkem »
Ei tea, kust saaks informatsiooni Kasari kooli vilistlaste kohta. Ükski portaal ei kajasta. Kas koos kooliga on kadunud ka õpetajad ja vilistlased? Vaevalt. Kelle ülesanne see peaks olema?
väga hea artikli eest. Oli sisukas ja huvitav, mötlemapanev lugemine.
Tundub, et lapsi ja koole on vaja vaid selleks, et saaks nad juba lasteaias mõnda jalgpalliklubisse möllida ja selle eest riigilt/omavalitsuselt pearaha sisse kasseerida. Mis neist edasi saab, see ei huvita jalgpallijuhte absoluutselt.
Ise ka aru saad mida räägid????!!!
Trammi mõtlemine?
Mis see Lääneranna vald enam Haapsalu rajooni ajaleht torgib???
Uue ja parema rajooni piir lõpeb Kasari jõel… Või on maateaduses omal ajal puudujäägid…
Endine Lihula vallavalitsus pani koondamisrahad tasku,et Pärnumaaga ühineda .Miks te oma probleemidega läänlasi tüütate!? Ega vägisi armsaks ei saa ning Lihula ulub ikka Läänemaa suunas…
Probleem puudutab täpselt samamoodi ka Läänemaad. Probleem on üle-eestiline. Meie riigi praeguse kursiga ootab Läänemaal samuti ees paljude koolide sulgemine. Haapsalu lähedal oli kusagil Ridalas põhikool, Taeblas on kool, Martnas on kool, Kullamaal on kool, Ristil on kool jne. Kuna rahvastiku vähenemisega ja vananemisega ning oskamatu majanduspoliitikaga hakkab ka riigi rahakott õhenema aina rohkem, siis isegi kui näiteks Ridalas ja Taeblas lapsi jagub, võidakse need koolid rahanappusel näiteks Haapsallu suunata. Risti ja Ridala saab üldse ära kaotada ning Kullamaa suunata Lihulasse, kuna vahemaa on ju “olematu”(jah, tean, et viimased kaks erinevad omavalitsused kui see ei maksa ju tegelikult midagi kui… Loe rohkem »
Kuulge ” tarkpead ” , saage ometi aru, et kui ei ole lapsi siis tulebki need koolid kinni panna. Transport on tänapäeval kiire ja tänu sellele saavad head õpetajad rohkem palka. Tööl käiakse ka kodust kaugel, eks ikka selleks, et rohkem teenida. Mõelgem enne veidi kui emotsioonide põhjal jaurate.
Need meistrid on kasvanud meistriks ikka mujal kui siin. Kui laps on aktiivne ja vähegi andekas siis ei ole vahet kes tal lapseeas palli kätte-jalga annab. Tegijateks said noored ikka juba linna klubides. Vot nii.
Tööl käiakse kaugel seetõttu, et valitud rahvaesindajad pole peale taasiseseivumist oma ülesannetega hakkama saanud. Pole olnud piisavalt tarkust või julgust, et olla sellised juhid nagu peaks olema. Aga kes ikka tahab vastuvoolu ujuda. Kui sa hakkad ajama rahvuslikult meelestatud poliitikat, siis sinust saab üleõõ nats, ksenofoob, protektsionist ja kes teab mis jube asi veel. Oli ju ka mingi uuring, et julgelt enamus tahaks Soomest ja Rootsist tagasi tulla ning ka teeks seda, kui kohapeal saaks enamvähem mõistlikult oma töö eest tasutud. Rääkimata sellest mis oleksid tagasitulijate arvud siis, kui saaks Soomega võrdväärse palka. Nagu on targemad pead õelnud, siis Eesti… Loe rohkem »
Kes peab sulle ASD tööd pakkuma ?
Me ei ela enam sotsialismis, palun hakka siis ettevõtjaks ja anna tööd ning head palka. Elu lähebki kahjuks tõmbepiirkondade suunas. Need kes tahavad elada maal, peavadki sellega arvestama. Eks raha paneb kõik paika, panete siia miinuseid palju soovite aga nii lihtsalt on.
Saan aru sellest, et mu esimene post oli stiilis nagu riik tagaks otse töökohti ja maksaks palka ja raha tuleks üldse nagu õhust. Kindlasti see nii ei ole. Aga riik saab arukate poliitikate abil olukorda parandada nii maal kui ka linnas. Mina saan väga hästi aru, et keegi peab töökohad looma. Aga ma saan aru ka sellest, et riik saab luua soodsa keskkonna, et toetada tootmist, eksporti arendust, automatiseerimist inimeste motiveerimist ja igasugu muude eelduste loomist elu jätkusuutlikkuse tagamiseks. Eks Teie vaade sellele asjale on ka arusaadav, kuid kindlasti akasneb linnastumisega palju probleeme erinevatest valdkondadest. Minu arvamus on selline, et… Loe rohkem »
Toon lugejaile veel välja huvitavaid pealkirju: – “Geopoliitika naasmine ja hajaasustuse strateegiline väärtus” – “Tehnoloogia arengutsüklid ja roheline hajakasv” – “Elukaar ja vanusstruktuur – 1980ndate beebibuumerid võivad alates 2030. aastatest maastuda” – “Hajaasustuse säilitamise võti on tugevas maakonnalinnas” Jalgpalliklubi toetuseks: Traditsioonid hoiavad ja on hea mõjuga piirkonnale- “Asustus muutub väga aeglaselt. Nii nagu ka inimeste kuuluvus ja sotsiaalsed suhted. Ehkki inimesed liiguvad, ei ole kohavaimu võimalik tekitada üleöö. Selleks kulub mitu põlvkonda. Eestiski on selgelt näha ja ka statistiliselt tõestatav, et silmapaistva kultuuripärandi ja mõisatega külad, nunnu puitarhitektuuri ja kaugele üle põldude paistva kirikutorniga alevid ning rikka ajalooga linnad, mille… Loe rohkem »
Veel tsitaate eelpool lingitud haldusreformi dokumendist: – “Kui piirkond ei suuda või ei taha juhtida uute ettevõtete teket ja sisenemist, siis ei ole ka lootust, et sinna tulevad elama noored haritud inimesed.” – “Hääbuvas piirkonnas ei ole põhjust uuendada infrastruktuuri ja teenuseid: kumulatiivne kahanemine saab veelgi hoogu juurde, elukvaliteedi ja teenuste kvaliteedi lõhe keskuspiirkondadega suureneb lõpuks sedavõrd, et ka suvitajad lahkuvad. ” – “Ühtlasemat arengut ning vähemalt avaliku sektori teenuste kättesaadavust kõikjal Eestis taotlevad nii haldus- kui ka riigireform” – “Piirkondade konkurentsivõime kasvu kui laiema regionaalpoliitilise eesmärgiga on seotud ka riigi töökohtade pealinnast väljaviimise initsiatiiv” – ” Et Soome ja… Loe rohkem »
Sinusuguste kaljude jaoks ongi raha see ainuke ja õige!
Tõsiselt kahju jussist, kes ei saa aru mida kirjutatakse. Ei kummarda siin raha ega võimu ees, vaid tuleb vaadata reaalsusele otsa. Kui ei ole lapsi siis tulebki lapsed kokku tuua ühte suuremasse, et pakkuda paremat haridust parimate õpetajatega. See annab võimaluse ka paremat palka maksta jne. Ei tohiks ju väga raske olla…
Ja see klubi kadumise jutt on ka vale sest ega need lapsed ju kuhugi kao. Jäävad enamus kõik siia valda edasi ja kui huvi on siis saavad tegeleda edasi. See, et koolide sulgemised tulevad on paratamatus, tahate või mitte.
Klubi kaob ikka siis ära kui lapsed otsa saavad. Kool ilma lasteta ei too ühtegi jalgpallurit. Kui meenutada Kasari kooli lõppu. Oli kool, õpetajad. Kas lapsi ka veel oli ei mäleta. Minu teada ei olnud. Kui oligi veel mõni siis jalgpalli meeskonda sealt poleks ikka kokku saanud.
Artiklist jääb mulje, et Lihula Keskkoolist/Gümnaasiumist ei olegi ühtegi säravat sportlast sirgunud. Samas ei ole ka Lihula Eesti mõistes mingi suur, pigem ikka väike kool.
Kui Virtsu koolis tänavu ühtegi last 1. klassi ei läinud – kui jätkusuutlik selline kool siis on? Lõpuks õpilasi ei olegi, on ainult õpetajad? Lasteaiaski on lapsi ainult mõni üksik…
Järjekordne hoop piirkonna elule. Muidugi võib õelda, et suuremast kohalikust järelejäänud koolist saab panna kokku parema võistkonna teiste maakondadega võistlemiseks, kuid see ei ole enam see. Fakt on see, et kohalikule elule annab koolide likvideerimine järjekordse hoobi antud artiklis kirjeldatud teema näol. Ka iga traditsiooni kaotamine vaesustab meie kohalikku kultuuri. Kui ei hoia ends kultuuri, siis varem või hiljem täidavad tühimiku teised rahvad oms elanike js kultuuridega. Eestlasel ei ole üldse palju puudu vähemusrahva staatusest. NL jätkumise korral oleksime 80ndate rände jätkumisel vähemuses ja silme ees oleks ilmselt game over. Koole ei tohi rohkem kinni panna. Rahvastikupoliitikas tuleb teha kohene… Loe rohkem »