5

Heino Tamm: kas sellisel näitemängul on mõtet?

Lääne Elu

info@le.ee

Heino Tamm
Heino Tamm

Avaliku raha kasutamine on väga tundlik teema, sest inimesed tunnevad selle vastu suurt huvi ja tunnetavad ka selle kulutamise tagajärgi.

Et linnaeelarve koostamist elanikele mõistetavamaks teha ja pakkuda võimalust eelarve koostamisel kas või osaliselt kaasa rääkida, on kasutusele võetud kaasav eelarve. Kaasava eelarve põhimõte on ühene: kohalik volikogu annab kogukonnale õiguse otsustada teatud osa omavalitsuse eelarve kasutamise üle.

Paljud omavalitsused üle Eesti on taibanud, et kaasav eelarve on vahend, millega kogukonda liita ja pingeid maha võtta. Kaasav eelarve on pikk protsess. Alustatakse ideekorjega, seejärel hindavad eksperdid ideede teostavust ja kaasava eelarve tingimustele vastavust. Järgnevad kohtumised ja arutelud ideede autoritega, ideede tutvustamine rahvale ja alles siis annavad inimesed oma lõpliku hinnangu rahvahääletusel.

Mis aga puutub Haapsalu kaasavasse eelarvesse, siis siin on tegu lihtsalt popi terminiga, mille  kõrvalsaadusena loodetakse leida koht, kuhu panna avalikku raha, aga sinna see kõik ongi jäänud. Kaasav eelarve on toiminud kui projektikonkurss, millel pole linnaeelarvega rohkem seost, kui linnavalitsuse kulu, mis algselt oli 20 000 eurot ja on nüüd pärast Ridala  vallaga ühinemist 30 000  eurot. Kaasava eelarve protsess ei ole täitnud üht oma eesmärki – tutvustada linlastele linnaeelarve koostamise põhimõtteid. Linnavalitsus pole suutnud lahti seletada, millest linnaeelarve koosneb ja millist rolli täidab selles üksikisik ja tema pere.

Selle asemel, et selgitada linnaeelarvet kogukonnale sedasi, et sellest saaks aru ka tädi Maali, hoiavad võimukandjad seda kiivalt saladuses, jättes mulje, et linnaeelarve ongi nii keeruline asi, et tegelikult valdab selle ridu vaid üks inimene linnas. Mida vähem arusaajaid, seda vähem segajaid.

Kuidas kulutaksite 30 000 eurot? Umbes samamoodi küsis Haapsalu linnavõim ka mõni aeg tagasi, et teada saada, mida uudset elanikud linnapilti soovivad. 2020. aasta kaasavasse eelarvesse kutsus  Haapsalu linnavalitsus linnarahvast seesuguseid ettepanekuid tegema juba  neljandat korda. Linnakodanike huvi kaasava eelarve vastu näitab äravajumise märke. Nende aastatega võiks korraldajatel rohkem kogemusi olla, et linnaelanike süvenevast loidusest võitu  saada.

Õhku on tahes tahtmata jäänud küsimus, miks meil siin mängitakse kaasavat eelarvet, kuigi see neid eesmärke ei teeni? Võiks järeldada, et selleks on kolm võimalikku põhjust. Esiteks  mainekujundus, tegemist ju popi ja sõnamänguliselt innovaatilise osalusdemokraatiaga. Teiseks, paljud edumeelsed omavalitsused teevad nii ja ega meiegi taha kehvemana näida. Kolmandaks saab niimoodi tähelepanu olulistelt teemadelt kõrvale juhtida. Huvilistele on antud kont hambusse, sel aastal 30 000 eurot, mille üle võiks arutleda.

Meenutame, et kui 2018. aastaks tegi rahvas Haapsalu kaasavasse eelarvesse 28 ettepanekut, siis järgmistel aastatel on see arv oluliselt vähenenud. Ka ettepanekute sisu on väga paljus muutunud. Pole neid uudseid ideid, mis pakuksid suurt avalikku huvi ja rikastaks linnaruumi.

Kaasavasse eelarvesse laekunud ideed võiks täna lahterdada kahte kategooriasse: nn „vaja teha või remontida” ja „see on tore idee”.

Enamik kodanike poolt kaasavasse eelarvesse pakutavatest ettepanekutest on linnavalitsuse rutiintegevus. Ideed, nagu Haapsalu kõnniteed, Tamme tänava kõnniteed, Männiku tee kõnnitee või linnuseõue avaliku WC korda tegemine on tegelikult linnavalitsuse senini tegemata töö. Uudseks ideeks võiks kvalifitseerida küll Väikese viigi purskkaevu ehituse, aga sellegi ettepaneku tegi juba 2014. aastal linnakodanik Eero Talviste ning linnavalitsus lubas kohe sinna ka purskkaevu paigaldada (LE 27.09.2014) Aga paraku see linnavalitsuse lubaduseks jäigi. Nagu ettepanekud 2020. aasta eelarvesse näitavad, on selges ülekaalus ettepanekud, mis kvalifitseeruksid „remondi” kategooriasse. Selle taustal teen linnavalitsusele kindla peale mineva ettepaneku – tehke juba ükskord Metsa tänav korda ja te pääsete kohe ja aastateks kaasava eelarve kaudu paljude  linnakodanike murest.

Vahemärkusena tahaksin küsida, et miks kadus linna uuelt kodulehelt ära ka hästi toiminud linnakodaniku „küsi-vastame” rubriik? Siinjuures võiks linnavalitsus edaspidi kaaluda laiemat kodaniku infoportaali loomist, mis võimaldaks kodanikel mitte ainult infot leida, vaid seda ka vastu anda. Miks mitte algatada eelnõusid, millise õiguse annab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

Küsimus, kas kaasata kaasava eelarve asemel kodanikke rohkem linnaeelarve tegelikku protsessi, jääb ikka veel õhku. Nii nagu on lood ka need üleriiklike katuserahadega, mis sisuliselt on pelgalt näidisetendused – kuidas me inimestest hoolime – vaid tõsise ja läbipaistva asjaga. Kas sellist kaasavat eelarvet me tahtsimegi?

Heino Tamm

linnakodanik

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Vanamees
Vanamees

Jutt või. Väikese viigi purskkaev oli teemaks juba Viigi süvendamise ajal.

Vanasõna
Vanasõna

Ütleb, et üks loll võib rohkem küsida, kui sada tarka vastata

Kännirada
Kännirada

Oled õigel teel, Metsa tänaval. Äea sealt ära tule

Juku
Juku

Küsimused-vastused kadus sellepärast, et küsimused olid liiga teravad ja lolle vastuseid anda liiga piinlik.

Lugeja
Lugeja

Ega võimu kritiseerida ei tohi. Kohe on agaramad kaaslased rünnakul. Ja siinkandis on kättemaks aegumatu ja kuri. Jõudu.

wpDiscuz