0

Hanila muuseum pidas sünnipäeva

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Hanila muuseumi esimese juhi Laine Veskeri sõnul on muuseum ja muuseumiselts jätnud nii Hanila kui ka kogu Eesti kultuurilukku päris mitu jälge. Foto Mart Mõniste

Hanila muuseumi õuel peeti laupäeval Hanila muuseumi ja muuseumiseltsi 25. sünnipäeva.

Et Hanila muuseum sündis Rame külas Porsiku talus elanud August Tampärgi ehk Porsiku Kustase kogutud taluriistade kollektsioonist, siis algas päev käiguga Karuse kalmistule, kus mälestati Porsiku Kustast ning muuseumi eelmist juhatajat Liivi Vainut.

Hanila muuseum avas Hanila vanas koolimajas uksed 13. septembril 1996, kuid sellele eelnes muuseumi seltsi mitme aasta pikkune ettevalmistustöö. Muuseumi esimene eestvedaja Laine Vesker ütles, et Hanila muuseumiseltsi eelkäija ehk muuseumi nõukoja kokkukutsumisega sai Hanila vallas alguse kodanikuühiskond. “Kui 1993. aasta novembris Hanila vallavanem Arno Peksar kutsus kokku muuseumi nõukoja, tuli oma vabast tahtest kokku 15 inimest,” rääkis Vesker.

Vaatamata 1990. aastate alguse keerulisele ajale hakati muuseumi avamist ette valmistama. “Meil oli muuseumivara ja meil oli muuseumihoone, aga see vajas põhjalikku remonti,” meenutas Vesker. Ta lisas, et talgutel osaledes või muud moodi kaasa lüües aitas muuseumi sünnile kaasa mitusada inimest. Vesker ütles, et muuseumit ja selle kõrval tegutsevat seltsi on üsna võimatu lahutada, sest ükskõik, mida muuseumis ka tehtud poleks, oli selts ikka näppupidi juures.

Veskeri sõnul on Hanila muuseum jätnud Hanila ja Eesti kultuurilukku mitu jälge. Esimesena tõstis Vesker esile rahvarõivaste uurimist. “Enne seda oli levinud seisukoht, et Hanila ja Karuse kihelkonnal polnud oma rahvariideid ja soovitati kasutada Lihula omi,” rääkis Vesker. Ometi oli Õie Kütil ligi 20 Katuse ja Hanila kandi rahvariideseelikute kanganäidist ja nende järgi valmistati rahvarõivaste koopiad, mida kandis Virtsu kooli folkloorirühm Kullerkupud.

“Kus on, sinna tuleb juurde,” ütles Vesker. Rahvarõivaste kollektsiooni kõrvale tekkis ka vaibakollektsioon. 1997. korraldas muuseum esimese suure vaibanäituse, kus olid väljas ümbruskonna taludest pärit tekid. Toona olid need küll näitusele laenatud, kuid tegid Veskeri sõnul ukse lahti – pärast näitust hakati tekke muuseumile annetama ja nüüd on tekstiili- ja rahvarõivaste kollektsiooni Hanila muuseumi uhkuseks.

Oma kandi rahvarõivaste au sisse tõstmise kõrval pidas Vesker oluliseks seda, et seltsi eestvõttel kirjutati üles kodukandi vanu laule ja ringmänge, mida siis Kullerkupud mitmel pool esitasid ja kust kogus oma repertuaari muuseumi juures tekkinud Hanila laulu- ja mänguselts. Kohaliku laulupärandi kõrval on muuseum ja muuseumi selts tutvustanud ka Hanila ja Karuse kandi ajalugu andes välja kogumikku Viljariik.

Sünnipäevapeol Hanila muuseumi õuel nägi nii rahvariideid kostis laulu ja muusikat. Muuseumit olid tervitama tulnud Kõmsi ja Metsaküla kooli õpilased, Hanila laulu- ja mänguselts, Vatla naisansambel ning tantsurühm Kirivöö.

Laulude ja tantsude vahel peeti kõnesid ja üle anti kümme muuseumiseltsi auliikme tunnistust. Nüüd on seltsil auliikmeid 26.

Laine Vesker oli kindel, et nii sünnipäevapeol kui ka kõigil muuseumi tegevusel hoiab kusagilt eemalt silma peal Porsiku Kustas ja nii kõlas Hanila muuseumi õuel ka üks Kustase lemmiklaule “Tule Mannike õunapuu alla”.

Fotod Mart Mõniste

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz