Haapsallased Ants ja Ann Roos, kes on 27 aastat oma andeka varalahkunud poja mälestuseks muinasjutuvõistlust korraldanud, usaldasid selle nüüd Eesti lastekirjanduse keskuse hoolde. Ants Roosi sõnul läks abikäsi hädasti tarvis, tervis pole enam see, mis varem. Roosid, kes on aastate jooksul läbi lugenud üle seitsme tuhande võistlustöö, jätkavad muinasjutuvõistluse žürii liikmetena.
Seekord laekus võistlusele 273 muinaslugu.
“Ühel aastal tuli koguni 450 juttu ja tükk tööd oli need kõik läbi lugeda,” meenutas Ants Roos.
Žürii hinnangul oli lugude tase tänavu ühtlaselt kõrge ja kõige paremaid töid oli üpris keeruline välja noppida.
“Konkurss oli tihe. Lapsed võivad olla päris rõõmsad, et nad on nii suure hulga seast välja valitud,” tunnustas lastekirjanik ja žürii liige Kätlin Vainola.
Roosid lugesid kõik muinasjutud mitu korda läbi, et oma otsuses täiesti kindlad olla. Ann Roosi sõnul joonistuvad võidutööd teiste hulgast välja alles teisel või kolmandal lugemisel, kuna esmapilgul võivad olulised üksikasjad, mis loo eriliseks muudavad, kahe silma vahele jääda. Žüriisse kuulusid veel Krista Kumberg, Leida Olszak, Risto Järv ja Ülle Väljataga.
Läänemaa noored kirjanikud olid võistlusel edukad. Palivere põhikooli 7. klassi õpilane Jasper Klippberg (juhendaja Margit Ülevaino) sai teise koha looga sellest, kuidas raamatud väikese Johannese nutisõltuvusest terveks ravivad. Haapsalu linnavalitsuse auhinna pälvis Annabel Oruste Uuemõisa algkooli 5. klassist ja Leida Olszaki auhinna Krisse-Liisa Mastakov Oru Kooli 6. klassist. Lääne Elu premeeris Oru kooli 8. klassi õpilast Luise Türnpud.
Muinasjutuvõistluse võitis Maarja Katariina Kerge J. V. Veski nimelise Maarja-Magdaleena põhikooli 8. klassist ja kolmanda koha sai Katarina Ojaperv, kes õpib Tartu Kivilinna kooli 7. klassis.
Mastakovi ja Türnpud juhendas Anita Arst, kes on ühtlasi nende eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Arsti sõnul avastavad mitmed tema õpilased endas kirjutamisande ja -huvi just tänu Rooside muinasjutuvõistlusele. Mullu pälvis auhinna kolm Arsti õpilast, tunamullu üks.
Hea muinasjutu kirjutamise olulisim komponent on Arsti sõnul loov mõtlemine.
“Meil kirjutavad ka need, kes pole viielised, sest lausestust, komasid ja grammatikat saame koos parandada. Kui aga head ideed pole, siis on keeruline,” ütles Arst.
Enne kirjalikke töid loeb Arst oma õpilastega jutte eri žanritest. See aitab lastel mõista eri stiile ja laiendab nende maailmapilti. Arsti sõnul on oluline, et just kool lastele kirjandust tutvustaks, kuna väljaspool tunde loevad lapsed aina vähem.
Aastal 1991 raske haiguse tagajärjel lahkunud Sten Roos oli lapsepõlves innukas lugeja ja kirjutaja.
“Sten avastas maailma raamatute kaudu,” ütles Ants Roos.
Kui õpetaja andis märku, et toimumas on mõni kirjutamisvõistlus, võttis Sten alati osa ja lähenes ülesandele loominguliselt. Roosidel on eredalt meeles tuleohutuse teemal võistlus, mille eesmärk oli kontrollida, kui hästi noored eeskirju tunnevad. Sten endale omases stiilis kirjutas hoopis muinasjutu, kuidas metsloomad oma kodumetsa tuleohutumaks muuta püüavad. Loomingulisuse eest pälvis ta teise koha. Steni lõbusad muinasjutud olid üle kooli tuntud ja neid pandi ka kooli seinalehte.
Kui Roosid olid 1992. aastal andnud välja kogumiku Steni muinasjuttudest, tulid nad mõttele, et Eestis on kindlasti palju andekaid lapsi, kelle muinasjutud sahtlipõhjas lugejaid ootavad ja kes oma loomingu eest tunnustust vääriksid. Nii sündiski Sten Roosi nimeline muinasjutuvõistlus.
“Meil olid üldlaulupeod ja -tantsupeod, spordivõistlused ja muud, aga eesti keelele ja selle kasutamisele pühendatud üritust nagu polnudki,” ütles Ants Roos. Muinasjutuvõistlus täitis laste kirjandusalases huvitegevuses oleva tühimiku.
“Lapsed vajavad tunnustust,” ütles Ants Roos.
Fotod: Peeter Langovits
Jutuvõistluse auhinnatort. Foto: Peeter Langovits
