Eile Haapsalu kultuurikeskuses peetud töömessilt käis kolme tunni jooksul läbi 700–800 tööotsijat ja koolinoort, esimest korda olid messil peale tööpakkujate end tutvustamas ka kõrg- ja kutsekoolid.
Eile keskpäeval olid kultuurikeskuse fuajee ja peeglisaal rahvast nii täis, et raske oli liikuda. Koolide infolettide ees tunglesid õppimisvõimaluste vastu huvi tundvad noored, ettevõtete lettide ees tööd otsivad täiskasvanud. Seintel olid töökuulutused ja neid lugeda tahtjail tuli seista lausa järjekorras.
„Eile olime messil Tallinnas. Võrreldes sellega on siin ikka täna väga palju, lausa üllatavalt palju rahvast läbi käinud,” ütles Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli arendus- ja projektijuht Ülle Räno. Tunni ajaga oli nende kooli leti ees peatunud ja õppimise vastu huvi tundnud üle 50 inimese. „Ja seda sõltumata vanusest – nii noori kui ka täiskasvanuid,” ütles Räno. Vigala tehnika- ja teeninduskoolis saavad õppida kõik, east olenemata. „Kõige vanem õpilane on meil olnud 74aastane,” ütles Räno. Küsitud oli erialade ja ühiselamu kohta. „Kui mõnel oli eriala juba välja valitud, olid küsimused juba spetsiifilisemad,” ütles Räno.
Haapsalu Uksetehase personalijuht Piret Rankla ütles, et nende ettevõte on töömessil enamasti väljas olnud. „Meil on puudus just oskustöölistest. Väga palju pakub meile end tööle põhiharidusega noori, kelle koolitee on jäänud pooleli,” ütles Rankla. Messil kasutab Rankla alati võimalust noortele selgitada, et kooli ei tasu pooleli jätta. Rankla sõnul on mess hea võimalus soovitada puiduerialasid õppida, samuti sõlmida kontakte teiste ettevõtetega.
Seekord otsis uksetehas puhkuseasendajana valvurit ja puidupingitöölist. „Üks inimene on tundnud huvi ja lubas ka CV saata,” ütles Rankla. Valvuriamet huvitas haapsallast Inna Mikeninat, kes on olnud kuus aastat töötu. Temaga jäi kaup aga katki, sest naine ei oska eesti keelt, mida uksetehase valvuri ametis on siiski tarvis. „Väga raske on tööd leida, ainult rasket füüsilist tööd pakutakse,” ütles Mikenina. Seda osalise töövõimega naine teha ei saa.
Töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullisoni sõnul oli tänavune mess üks rahvarohkemaid – 25 ettevõtet, 20 kooli ja sadakond tööpakkumist. „Kui uksed lahti tegime, oli ikka väga palju rahvast, eriti koolinoori,” sõnas Kullison. Tänavune töömess oli viies, töö- ja karjäärimessi nimetuse all peeti seda esimest korda. Ühendatud olid täiskasvanutele mõeldud töömess ja koolinoortele suunatud karjäärimess „Oma rada”, sest maakond on nii väike, et pole mõtet kahte messi pidada.
Fotod: Arvo Tarmula
Keegi ei keela firmat püsti panna! Maksad endale 10 kilo, töölistele 3 kilo, koristajale ühe kilo kuus ja kõik on häppid!
Kindlasti on see väga vajalik üritus ja on napakas tahta,et kogemusteta uksest sisse sadades hakkad kohe Eesti keskmist nõudma. Normaalne inimene läheb kutsekasse -saab hariduse ja leiva lauale. Ja tore,et ref võimule ei saanud,sest just nemad on süüdi palgavaesuses ja odava tööjõu sisseveos. Suurt kasumit tahaks ju teenida töötajatele väikest palka makstes.
Kes see palka tahab maksta? Näe Rannarootsi lihatööstus toob järgmises kuus 20 ukraina naistöötajat sisse. Milleks kohalikke, need tahavad ju palka saada.
Selliste sandikopikate eest mida seal pakuti ei tõuse meie mehed sängist ka püsti.