2

Külavanemad: poliitikutel peaks olema kohustuslik maal elamise praktika

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Külaelu debatt. Foto: ekraanitõmmis otseülekandest Postimehe veebis
Külaelu debatt. Foto: ekraanitõmmis otseülekandest Postimehe veebis

Eile Pärnusse Eesti Külaliikumise Kodukant korraldatud üle-eestilisele foorumile maaelu sõlmküsimusi arutama kogunenud külavanemad ja külaelu eestvedajad soovitasid poliitikutele kohustustlikku maal elamise praktikat, mis võimaldaks maal elavate inimeste muredest paremini aru saada.

“Külaliikumine ootab uuelt valitsuselt Eesti külade maapäeva manifestis ära toodud eesmärkide teostamiseks vajalikke toetavaid tegusid. Lubadusi külade võimestamiseks oleme kuulnud piisavalt,” märkis Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.

Foorumi üheks osaks oli tipp-poliitikute valimiseelne debatt, arutamaks maaelu sõlmküsimusi ja olulisi probleeme. Debatil osalesid majandus- ja taristuminister Kadri Simson (KE), Riigikogu liige ja endine maaeluminister Urmas Kruuse(REF), Vabaerakonna esimees Kaul Nurm (Vabaerakond), Elurikkuse Erakonna juhatuse liige Artur Talvik (ERE), ajakirjanik ja endine Põlva maavanem Igor Taro (EESTI 200), EKRE maaelutoimkonna koordinaator Merry Aart (EKRE), Tori vallavanem Lauri Luur (Isamaa) ning Saarde vallavolikogu esimees Kadri-Aija Viik (SDE). Debatti juhtis ajakirjanik Krister Paris.

Debatil osalevad poliitikud pakkusid välja erinevaid lahendusi maaelu kitsaskohtadele: tõdeti üsna üksmeelselt, et näiteks ühistranspordi korraldus peab vastama maal elavate inimeste tegelikele vajadustele ning et see vajab varasemast paindlikumaid lahendusi, miks mitte ka loobumist graafikupõhisest lähenemisest kaasaegsemate lahenduste kasuks. Nimetati näiteks mobiilse bussitellimise võimalust, pakuti välja toetatud reisijatevedu väiksemate autodega.

Debatil osalenud erakondade esindajad rõhutasid ka maaelu terviklikkuse olulisust – valdkondi ei saa vaadelda eraldiseisvatena, vaid terviku ühe osana. Kõneldi ettevõtluse rolli suurenemisest ja töökohtade loomisest maal, paindlike lahenduste vajalikkusest hariduses, samuti kohalike kogukondade rolli suurendamisest otsuste tegemisel.

Foorumi mõttekodades aktiivselt osalenud külakogukondade eestvedajad pidasid kõige olulisemaks koostööd – seda nii maaelu katusorganisatsioonide, küla ja kohaliku omavalitsuse kui ka külakogukondade endi vahel. Leiti, et külakogukonnad peavad rohkem endasse uskuma ja oma algatusi nähtavaks tegema, nii muutub positiivsemaks ka maaelu avalik kuvand.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Tont
Tont

Tegelikult oli see nn.haldusreform refi meeleheitlik katse koondada raha ja võim oma meeste kätte. Kusjuures kadus viimane kohalik ja demokraatlik otsustusõigus- võim läks linnaisade kätte. Õnneks peksis kesk nad pudrukausi juurest eemale. On aeg muutusteks ja iga normaalne inimene ei andesta iial keski ja sotside rändelepet.On vaid 2 valikut- Isamaa ja Ekre. Või muidu on teil varsti palju moslemitest naabreid ja maksutõuse.Sest tulnukaid peab ülal pidama hakkama Eesti maksumaksja.

uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Me oleme siinses maailmas paljud kriitilised punktid ületanud ! Kohapeal on maaelu taastamine st.uuestisünd muutunud võimatuks ja ülemaailmses mastaabis on looduse igakülgne reostamine ületanud igasuguse piiri millega protsess on muudetud pöördumatuks !
Me võime erinevates paikades koos käia arutada,veel kord arutada aga tegelikkuses raiskame ainult aega ja vahendeid.
Ääremaad muutuvad tänapäevasteks hooldekodudeks kus vähe kobedamad aitavad,tegelikult nöörivad riigi poolt antavate toetustega viletsamaid .
Niikaua kui meil on üks jumal raha ja auasjaks ahnus pole paranemist loota.

wpDiscuz