Jaanus Karilaid on asunud valijat püüdma lausvalega väites, et sajad miljonid on viidud Lätti, on EKRE ja Reformierakonna koostöös sündinud poliitretoorika, mille valed saab igaüks üle kontrollida. Kui lugeda Karilaiu repliiki ja võrrelda seda hetkeolukorra ja selge statistikaga, siis tekib küsimus, kus planeedil Karilaid elab.
See, et Eesti on pooleteist aastaga Lätile kinkinud 340 miljonit eurot pole mingi poliitretoorika, vaid reaalne fakt. Just nii palju on eelarvesse planeeritud aktsiisiraha koos välja rännanud käibemaksuga vähem laekunud. Alalaekumise põhjus on tänase valitsuse loodud Euroopa suurim piirikaubandus, mille käigus tuuakse Lätist iga kolmas Eestis joodav õlu.
Võib ju öelda, et ega prognoos pole veel kätte saadud raha. Aga mis asjaoludel valitsus siis need numbrid riigieelarvesse sisse kirjutas? Eks ikka selleks, et nende tulunumbrite vastu oma kulutusi teha. Ja kuigi riigieelarvest jäi sadu miljoneid puudu, ei jäetud selle eest sentigi kulutusi tegemata. Õnne võib tänada, et maailmas oli hea majandusolukord ja teiste maksude parem laekumine vedas eelarve siiski enam-vähem nulli (kuigi headel aegadel tuleks tegelikult raha pigem halbadeks kõrvale panna). Aga fakt on, et tõstes õlleaktsiisi korraga 70%, toetas valitsus just Läti majandust, viis Eesti alkoholiaktsiisi laekumised langusesse, Eesti inimeste joomine aga hakkas esmakordselt üle mitme aasta veidi kasvama.
Maksunduses tehtud äparduste valedega silumise asemel peaks tänane võim tegelema probleemi lahendamise, mitte enda õigustamisega. Probleem seisneb selles, et maksu- ja tolliameti tellitud uuringu kohaselt peab üle poole Eesti elanikkonnast riigis kehtivat maksusüsteemi ebaõiglaseks ning arusaamatuks. Olgu selleks siis 6000 astmega ebaõiglane tulumaksusüsteem, mis pani ümbrikupalkade osakaalu kasvama või untsuläinud aktsiisipoliitika.
Eestis tuleb maksundusega eksperimenteerimine lõpetada ja kehtestada ühetaoline tulumaksusüsteem, kus maksuvaba miinimum 500 eurot kehtiks kõigile ning lõppeks töötavate pensionäride senisest kõrgem maksustamine. Lisaks tuleb alkoholiaktsiisimäär langetada 2017. veebruari tasemele, et vähendada piirikaubandust, sest piirikaubanduse mõju ei seisne kaugeltki mitte ainult vähemlaekunud alkoholiaktsiisist.
Jaanus Ratas
Reformierakonna juhatuse liige
Ega Karilaid ei toetugi kunagi faktidele nagu ka tema suur õpetaja Savisaar, lahmib lihtsalt niisama mingit jama suust välja, paari päeva pärast võib rääkida juba täiesti ristivastupidist juttu, seda oleme ju ennegi näinud. Kuigi EKRE on oma lubadustega tõesti väheke liiale läinud.
Mis viga JK valeandmetega lahmida kui tema valija usub teda ka kinnisilmi. Ja kahjuks neid uskujaid veel on. Kuni ükskord selgub ka nende jaoks tõde.