Meremuuseum loobus kaljas Hoppeti soetamisest

Kuigi Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen andis tänavu kevadel mõista, et muuseum võib perspektiivis omandada ajaloolise kaljase Hoppet, loobus muuseum selle soetamisest ja alus on nüüdseks Saaremaal.

“Hoppetit pakuti meile kevadel, aga läks nagu läks,” ütles Dresen BNS-ile. “Laeva meie sadamas enam pole ka, see viidi Saaremaale.”

Dresen märkis, et esiteks ei teinud aluse omanikud muuseumile kindlat pakkumist ja teiseks eeldaks purjelaevaga opereerimine muuseumilt lisateadmisi ja oskusi, mida praegu pole.

“Hoppeti omandamine oleks tähendanud muuseumis ka koosseisumuudatusi. Ja kui ma hakkasin kalkuleerima, et mis meil oleks õigem ja perspektiivikam, siis eelkõige peaksime hoolitsema nende vanade asjade eest, mis meil juba olemas on. Ja suunama investeeringuid neisse. Siin on ju vanemaid jahte näiteks, mis ootavad korda tegemist. Pigem oodatakse meilt, et suudaksime alustada nende korda tegemist, mitte võtta lihtsalt opereerida üks korras purjelaev,” rääkis meremuuseumi direktor.

Ajaleht Lääne Elu kirjutas märtsi lõpus, et Hoppeti omanik pakub alust meremuuseumile, kus see toona seisis ekspositsiooni osana. Juba toona lausus Dresen, et Hoppeti võimalik ost ei saa kindlasti teoks lähema kahe aasta jooksul, kuid tema sõnul hoiab muuseum Hoppetil silma peal. „Oleme huvitatud, et laev siiski jääks Eestisse,” lausus ta.

Hoppet on ainus Eesti puulaevameistrite ehitatud ja meie rannikuvete iseärasusi arvestades projekteeritud purjekas, mis veel seilab.

Hoppet ehitati 1925.-1926. aastal Läänemaal Spithamis, laeva meister oli Mattias Schönberg. 1982. aastal alustati kaljase põhjalikku renoveerimist. Restaureerimist rahastas soomerootslaste ühing Svenska Folkskolans Vänner (SFV), kes panustas miljoni, et eestirootslaste lipulaev korda teha. Suure osa tööst tegid Loviisa ja Mariehamni vabatahtlikud. 2012. aastal ostis puulaevaselts Vikan aluse Svenska Folkskolans Vännerilt. 2015. aastal aga läks aluse omanikuõigus Schönbergile ja Indrek Raudsele.