0

Mihkel Lülli haud sai nimesildi

Foto: erakogu
Foto: erakogu

21. juulil sai Koonga meeste poolt valmistatud Mihkel Lülli tammepuust rist Mihkli kalmistul ka nimesildi. Viimase tellis ja pani üles Mihkli mees Rein Mäesalu.

Kes Mihkel Lüll üldse oli? Milline oli tema osa Eesti ajaloos? Enamasti teatakse, mida see mees tegi Vene ajutise valitsuse peaministri vürst Georg Lvovi kabinetis, kuhu Eesti delegatsioon läks 1917. aasta märtsis Eestile autonoomiat nõudma. Teatavasti oli 26. märtsil Petrogradis toimunud eestlaste suur demonstratsioon, milles osales 40 000 inimest, sealhulgas 12 000—15 000 Eesti sõjaväelast 30 orkestriga. Seejärel mindigi delegatsiooniga vürst Lvovi juurde. Kaasa võeti Lvovist veelgi suurema habemega ning vägagi sõnakas sõjaväelane Mihkel Lüll, kes olevat peaministri kabinetis rusikaga vastu lauda põrutanud ja käratanud: „40 000 Petrogradi garnisoni Eesti sõduri nimel nõuan otsekohe seaduse väljakuulutamist!“

30. märtsil kinnitaski Vene ajutine valitsus Eesti autonoomia seaduseelnõu, millega seni Eestimaaks ja Liivimaaks jaotatud eestlaste asuala ühendati üheks kubermanguks. See oli oluline eeldus iseseisva Eesti riigi loomisele.

Mihkel Lüllil oli siiski Eesti ajaloos ka muid teeneid. 1917. aastal oli probleemiks rahvusväeosade asutamine. Sovetimeelsed jõud eesotsas Jaan Anvelti ja Viktor Kingissepaga töötasid sellele aktiivselt vastu. Rakveres paiknenud I Eesti polk küll suudeti luua, kuid polgu varustamisega oli raskusi. Oli küll hangitud toidumoon ja varustus 4000 mehe jaoks, kuid polku oli juunikuu keskpaigaks kogunenud juba 10 000 meest. Eesti polkude propageerimiseks ja nende jaoks raha korjamiseks hakati maal kõnelemas käima. Kõnelejaid oli kolm: Johan Pitka, William Tomingas ja Mihkel Lüll.

Suurim edu oli Koongast pärit punase habemega Mihkel Lüllil. Tema oli tõeline kuldsuu. Oma kõnet alustas mees ikka Kalevipoja lugudest. Toonitas, et nüüd on eesti rahvas end sirgu ajamas ja rammu kogumas. Aga selleks on vaja raha, mis tuleb kokku panna endil, mitte oodata seda Venemaalt. Lüll koguski rahvalt tihtipeale lausa kartulikotitäie raha. Samas müüs ta 25 kopika eest ka enda koostatud luulekogu. Iga Lülli luuletus oli kirjutatud koraalile ja viis oli kohe pealkirja all. Viisid olid aga võetud tuntud kirikulauludest. See kõik suurendas Mihkel Lülli populaarsust ja aitas kaasa tema rahakogumismissioonile.
Teenete eest hiljem puhkenud Vabadussõjas sai mees Kirbla lähedases Vanamõisas endale väärika elupaiga. Paraku ei saanud Mihkel Lüll seal rahulikult elada oma elupäevade lõpuni. 22. juulil 1941. aastal tapsid ta hävituspataljonlased. Sugulased matsid mehe Mihkli kalmistule.

Ilmselt vajaks tema puhkepaik praegusest hoopis väärikamat tähist.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz