Est-For Invest vaidleb vastu Tartu apellile

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Protestisärk. Foto: erakogu
Protestisärk. Foto: erakogu

Reedel saatis nn Tartu apell valitsusele ja riigikogule pöördumise, kus nõutakse tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamist. Pöördumine sisaldab valeväiteid või pooltõdesid.

  1. väide.Eraettevõtte lülitamine riiklikult tähtsate objektide nimekirja ei ole kooskõlas planeerimisseaduse vaimuga.

Tegelikult. Riigi eriplaneeringu algatamise otsuse seletuskirjas kinnitasid suure riikliku huvi olemasolu keskkonna- ja majandusministeerium. 25. jaanuaril 2000 võttis valitsus vastu otsuse, et innustada arendajaid tegema investeeringuid ja rajama Eestisse tänapäevane tselluloositööstus. Umbes 17 aastat hiljem vastas Est-For Invest valitsuse üleskutsele.

  1. väide.Avalikkusega ei ole eelnevalt piisavalt aru peetud ega huvitatud osapoolte seisukohti ära kuulatud.

Tegelikult. Est-For Invest tuli puidurafineerimistehase rajamise kavatsusega avalikuks palju varem, kui Eesti seadused ette näevad. Avalikkusega on peetud mitu korda rohkem aru, kui Eesti õigusaktides ette nähtud ja praktikas tavaks olnud.

Puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu sisulised tegevused pole veel alanud. Need on lükkunud edasi tulenevalt kohtuvaidlustest. Riigi eriplaneeringuga kaasneb põhjalik, üle kolme aasta vältav planeeringu koostamise protsess, mille käigus võrreldakse tehase võimalikke asukohti, kaalutakse keskkonnamõjusid ja koostatakse sobivaima asukoha leidmisel detailne planeeringulahendus. Protsessi käigus toimub hulgaliselt arutelukoosolekuid.

Riigi eriplaneeringus on neli etappi. Iga etapp päädib 60 päeva pikkuse avaliku väljapanekuga, et huvirühmad saaksid tagasisidet anda. Nende seas on ka asukohaga seotud omavalitsused, kohalikud elanikud ja ettevõtjad.

  1. väide. Tehase asukohavalik on investorite nõudmisel juba ette piiratud Tartu lähikonnaga, ilma et oleks tehtud eelnevaid mõju-uuringuid ja kaalutud alternatiivseid asukohti.

Tegelikult. Tehase rajamisel on kolm olulist eeldust: paiknemine tooraine keskel, mageveeressursi lähedus ning transpordiühenduste olemasolu. Need eeldused on täidetud vaid Suur-Emajõe piirkonnas, mistõttu pole arendajal huvi uurida puidurafineerimistehase rajamist mujal Eestis. Teoreetiliselt võinuks kaaluda asukohana ka Ida-Virumaad või Pärnumaad, kuid tegelikult oleks arendaja sellega avalikkust – sealjuures eelkõige Tartumaa elanikke – eksitanud. Kolm eeldust on täidetud vaid Suur-Emajõe piirkonnas, mistõttu tasub uurida tehase rajamise võimalikkust vaid asukohas, kuhu on tõenäoline tehast rajada.

Mõjuhindamise menetluste läbi viimine piirkondades, kus keegi ei soovi midagi rajada, oleks avalikkuse pahatahtlik eksitamine ja avaliku ressursi raiskamine.

  1. väide. Kuna Eesti metsaraie mahud sõltuvad tänapäeval eeskätt turunõudlusest, põlistaks hiigeltehase rajamine suure raiesurve metsadele.

Tegelikult. Puidurafineerimistehase toimimiseks ei tule raiuda ühtki puud rohkem võrreldes praeguse raiemahuga. Tehas hakkab toormena kasutama praegu Baltikumist eksporditavat paberipuitu ja puiduhaket. Tehase toormevajadus on 3,3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu või puiduhaket. 2015. aasta seisuga eksporditi Eestist 2 miljonit kuupmeetrit paberipuitu ning Eesti saetööstustel jäi kõrvaltootena üle 1,1 miljonit kuupmeetrit puiduhaket. Tehase planeerimisel on arvestatud, et toormeareaal oleks eelkõige Kesk- ja Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti.

Ka on arvestatud toormeimpordi võimalusega Leedust ning vajadusel ka Valgevenest. Kokku eksporditakse Baltikumist 7,7 miljonit kuupmeetrit tehasele sobivat tooret aastas. Nii on tehase toormevajadus vähem kui 45 protsenti Baltikumi riikidest eksporditava paberi- ja hakkepuidu mahust. 2017. aasta märtsis avaldatud sotsiaalmajanduslike mõjude uuringu kohaselt saaks ehitada Eestisse puidurafineerimistehase ka praeguste raiemahtude märkimisväärse kõikumise korral. Sel juhul tuleks toorme importi suurendada.

Est-For Invest ei planeeri rajada hiigeltehast, vaid keskmise suurusega puidurafineerimistehast.

  1. väide. Tehases kasutada plaanitav Kraft-meetodil puidu töötlemine võimaldab väärindada vaid 40 protsenti puidust (ülejäänu põletatakse), ent uuemad tehnoloogiad võimaldavad puitu väärindada kuni 90protsendiliselt.

Tegelikult. Väide ei vasta tõele. Kraft-meetod võimaldab väärindada toorainet 100protsendiliselt. 45 protsenti toorainest töödeldakse tselluloosiks, 30 protsenti hemitselluloosiks, 10 protsenti ligniiniks, mis läheb edasitöötlemiseks, 11 protsenti ligniiniks, mis läheb energia tootmiseks ning 4 protsenti erinevateks ekstraktiivaineteks (mh talliõli, tärpentin).

 

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments