0

Reedel ja laupäeval saab tutvuda Läänemaa pühapaikadega

Palivere hiiepuu. Foto: Urmas Lauri
Palivere hiiepuu. Foto: Urmas Lauri

Reede õhtul kell neli toimub pühapaikade uurija Ahto Kaasiku juhtimisel Haapsalu raamatukogus jutuõhtu, kus räägitakse siinsetest pühapaikadest ja nende hoidmisest üldiselt. Laupäeval kell 9 viib Kaasik huvilised Laikmaa paviljoni juurest nendesamade paikadega tutvuma.

Retke alguseks on valitud see koht, sest umbes seal voolas veel 20. sajandi alguses tervendav allikas, kus kohalikud käisid tervist kosutamas. Aja jooksul on allikas kas kuivanud või kuivendatud. Allika kohta on vähe teada, seetõttu ootab Kaasik inimesi, kes seda mäletavad või on lugusid kuulnud, neid ka rääkima. Ta ei tea veel, milliseid hädasid Krahviallika juures ravimas käidi ja kuidas seal rituaale läbi viidi.

„Neid lugusid tahaks kuulda,” ütles Kaasik.

Retk viib linnast umbes 20 kilomeetri kaugusele ja paigad, mida külastatakse, on välja vaadatud selle järgi, et neile pääseks bussiga ligi ega peaks tegema pikki metsaretki. Samuti ei ole laupäeval külastatavates kohtades ohtu, et maaomanik ligipääsu takistab.

Kaasiku sõnul käivad nad kindlasti Paliveres, kus on pühapaigana tuntud hiiepuu ja allikas, ning Haapsalust lõuna poole jääva ravitamme juures. On võimalik, et retk viib Koheri külla, kus on väike hiiemägi ja hiiekivi. Ka on plaanis külastada Jalukse külas asuvaid hiietammesid ja hiietemplit. Kaasiku sõnul Eestis teist seesugust hiietemplit teada pole. Hiiekoht oli omal ajal ka pelgupaik. Praegu on kunagisest hiiest jäänud vaid tammesalk põllule.

Ohustatud pühapaigad

Praegu on üle Eesti kaardistatud 1100 looduslikku pühapaika. Kaasiku sõnul on võimalik kaardistada 4000 pühapaika, kuid 3000 neist on ohustatud ning neid on võimalik leida vaid inimeste abiga, kes mäletavad. Mäletajaid jääb aga üha vähemaks. Kaasiku sõnul on Läänemaal on pühapaiku kõige rohkem kaitse alla võetud, kuid nagu üle Eesti, on ka siin nad valdavalt veel kaardistamata.

Põlistel pühapaikadel ei ole ühtseid väliseid tunnuseid, mille järgi tavaline inimene neid ära võiks tunda. Pühapaikade asukohti saab teada vaid nende kaudu, kes mäletavad, mis seal on olnud ning mida seal tehtud. Kaasiku sõnul ei saa pelgalt peale vaadates aru, kas tegemist on hiiekiviga või mitte.

Samas tõi Kaasik üldise näite allika kohta, kus inimesed on harjunud vett võtmas käima, kuid ise ei tea, miks just sealt. Arhiivides uurides tuleb aga välja, et vanasti usuti, et sellel allikal on tervendav mõju. Tema sõnul on vanad hiiepaigad mõnigi kord ka kohad, kus jaanipäeva peetakse ja jaanituld tehakse.

Minnes hiiepaika eelteadmistega, on Kaasiku sõnul võimalik tunda sealset väge. Seda võib pühapaigas tunda ka ilma eelneva infota, kuid pärimuslik teadmine ja paigaga kaasas käivad lood annavad kohale ajaloolise mõõtme juurde.

„Võibolla kaasasõitjatest teab keegi ka ise lugusid rääkida,” lootis Kaasik.

Tänapäevased pühapaigad

Pühapaiku võib ka juurde tekkida. Näiteks on Kaasiku sõnul Eesti tuntuim tänapäevane pühapaik Tuhala nõiakaev. Hiljuti tekkinud pühapaik on ka Kassinurme hiis. Kaasik võrdleb tänapäevaseid ja iidseid pühapaiku hoonetega: uusi ehitatakse küll juurde ja kodu mõistes on need inimestele olulised, kuid ajaloolistel hoonetel on eriline väärtus ja neid peab rohkem hoidma.

Kuuetunnine retk on mõeldud täiskasvanutele ja eriti on oodatud need, kes tegelevad lastega. Reedene jutuõhtu on tasuta, retk maksab 25 eurot.

Eesti pühapaigad

  • Iga kolmas Eesti leanik külastab kord aasast mõnd looduslikku pühapaika.
  • Külastajaid oleks rohkem, kui pühapaikade kohta oleks rohkem teavet.
  • Uskumuse kohaselt on pühapaigad tervendava mõjuga või annavad palvetele suurema jõu.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz