MKM: Saaremaa sild oleks riigile parvlaevadest kaks korda kallim

BNS

Kavandatav Saaremaa sild. Foto: Ramboll

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul peaks riik ettevõtja Raivo Heina eestvedamisel algatatud Saaremaa silla projekti finantseerima praeguste praamitoetustega võrreldes ligi kaks korda suurema dotatsiooniga ning seejuures peaksid kasutajad maksma lisaks tasu ligi 50 aastat.

MKM plaanib hiljemalt järgmise aasta märtsikuuks teha uue analüüsi Saaremaa silla maksumuse osas. Praegune silla kui ka tunnel hinna- ja mõjuhinnangu analüüs pärineb 2011. aastast. Toonase uuringu põhjal, mille alusel finantseeriks riik ehitust ise, maksaksid silla või tunneli kasutajad selle eest ületustasu 20 aastat ja edasi võiks selle kasutus olla tasuta.

“Muhumaa vahelise püsiühenduse ajakohastatud ehitus- ja hooldemaksumuse ning sotsiaalmajandusliku mõjuhinnangu uuendamise vajaduse valitsuse põhikaalutlus seisnes, et ettevõtjate tehtud ettepanek lahendada püsiühendus PPP lahenduses ei pruugi maksumaksja vaatest olla kokkuvõttes riigile positiivse sotsiaalmajandusliku mõjuga. Lisaks kaasneksid ebamõistlikud riskid Muhumaa/Saaremaaga ühenduse stabiilsuse tagamisel püsiühenduse valmimiseni,” ütles MKM-i teede- ja raudteede osakonna juhataja Ain Tatter BNS-ile.

Tatteri sõnul peaks riik ettevõtja Raivo Hein eestvedamisel esitatud ettevõtte OÜ Saarte Sillad projekti pakkumuses raames silla projekti finantseerima praeguste praamitoetustega võrreldes ligi kaks korda suurema dotatsiooniga ja kasutajad lisaks maksma tasu ligi 50 aastat.

Tatter lisas, et kui Natura täpsustatud hindamise tulemusena selgub siiski, et silda ehitada ei saa, siis tunneli puhul oleks riigitoetuse vajadus ligi kolm korda suurem kui praegused praamitoetused.

Samuti on nii silla kui tunneli hinnaindikatsioonid pärit 2011. aasta uuringust ja Tatteri sõnul vajavad ka need praeguste tegelike hindadega võrdlust, sealhulgas silla puhul vastavaid keskkonna leevendusmeetmete lisakulu ja ka muid väliskeskkonna mõjusid. Lisaks tuleb arvestada maavarade kättesaadavuse ja ehitushindadega, samal ajal kui on ehituses ka näiteks Rail Baltic.

“Ehk riigil ei oleks mõistlik kiirkorras võtta vastu püsiühenduse rajamise otsust PPP-kontsessioonihankena ja vastavalt kohe algatada ressursimahukas eriplaneering, kui alles eriplaneeringu tulemusena selguksid tegelikud numbrilised väärtused, mis püsiühenduse rajamise otsustarbekust PPP lahjenduses ei pruugi toetada ja millest ka kontsessionäär majanduslikult ise huvitatud ei oleks, või oleks huvitatud ainult tingimusel kui riik võtaks kõik olulised riskid endale, mis aga ei oleks siis enam vastavuses maksumaksjate huvidega,” märkis Tatter.

“Iseenesest, viidatud täpsustatud uuringud ei pruugi aastat kesta, kuna kasutada saab nii 2011 uuringu sisendeid kui vastavat hindamismetoodikat. Valitsus seadis uuringu läbiviimise märtsi lõpptähtaja kaalutlusest, et kui 2019. aasta valimistega seonduvalt koostatakse uut koalitsioonilepingut ja vastavalt valitsuse nelja aastast tegevuskava, siis hiljemalt selle koostamise ajaks oleks poliitikutel olemas täpsustatud mõjude analüüs, et otsustada koostoimes nii praamide optsiooni kasutamine, uue praamiveo hankelepingu sõlmimine ja lepingu kestus ning vastavalt ka püsiühenduse jätkutegevused, sealhulgas kas PPP projektina, riigi pool ehitust finantseerivas või muu riigile soodsaimas lahenduses,” lisas ta.

Tatteri sõnul peab riik laevade optsiooni kasutamise soovist vedajale teatama hiljemalt 2022. aastal ning otsustama ka uue praamilepingu hanke väljakuulutamise, samas kui ettevõtjate pakutud PPP ajakava loogika kohaselt ei oleks veel püsiühenduse ehitus alanudki.

“Kokkuvõtvalt, eelviidatud määramatustes, muuhulgas arvestades peatselt uue riigikogu valimisi, ei oleks valitsuse poolt kohane teha otsused, mis ajaliselt tuleb langetada järgmisel valitsusel ja riigikogul. Küll aga tagab äsjane valitsuse otsus selle, et järgmisel valitsuse ja riigikogu koosseisul on püsiühenduse arendustegevuste jätkamise üle otsustusteks põhjalik ja ajakohastatud taustainformatsioon,” ütles MKM-i teede- ja raudteede osakonna juhataja.

Ettevõtja Raivo Hein teatas tänavu jaanuaris, et loodab riigi soosiva suhtumise korral alustada 2020. aastal Suurele väinale silla ehitamist, mis peaks valmima kolme aastaga ja läheb maksma kuni 500 miljonit eurot.

Valitsuskabinet otsustas eelmisel nädalal, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostab järgmise aasta märtsiks mandri ja Muhumaa vahelise püsiühenduse ehitus- ja hooldemaksumuse analüüsi ning ajakohastatud sotsiaalmajandusliku mõjuhinnangu, kirjutas ajaleht Saarte Hääl.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson esitles möödunud nädala neljapäeval kabinetile OÜ Saarte Sillad ettepanekut jätkutegevusteks Muhumaa-mandri ja Saaremaa-Hiiumaa vahelise püsiühenduse rajamiseks. Simson andis ülevaate Muhumaa-mandri püsiühenduse rajamise senistest arendustegevustest ning selle realiseerimiseks vajalikest tegevustest, riskidest ja ettevõtjate võimalikust koostööst riigiga.

OÜ Saarte Sillad üks eestvedajatest Raivo Hein tunnustas valitsuse otsust, kuid leidis, et analüüsi võiks valmis saada märksa kiiremini, edastas Saarte Hääl. “Esimeseks sammuks on see väga positiivne, et valitsus asjaga edasimineku julge otsuse tegi,” ütles Hein lehele. Samas märkis ta, et aasta on sellise uuringu tegemise jaoks raha ja aja raiskamine. “Pool aastat oleks olnud maksimum, et see töö ära teha,” lisas ta.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments