Vabatahtlike merepäästjate arv ületas Eesti sünnipäevaks 500 piiri, kui politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aas allkirjastas 132 vabatahtliku merepäästja tunnustamise otsuse.
Läänemaal lisandus 13 tunnustatud vabatahtlikku merepäästjat, kellest seitse kuulub Lääne-Eesti vabatahtliku reservpäästerühma (Lääne RPR), neli Vormsi merepääste seltsi ja kaks Noarootsi tuletõrjeseltsi ridadesse.
Politsei- ja Piirivalveameti merepääste juhtivpiiriametniku Raul Ilissoni sõnul on tegemist suurima hulga vabatahtlikega, kellele on korraga vabatahtliku merepäästja staatus omistatud. „Vabatahtlikud mängivad merepäästes kaasatava ressursina suurt rolli, reageerides nii merel kui piiriveekogudel. Samas on neil tähtis ülesanne ka kogukonnas veeohutuse ja merepäästealaste teadmiste parandamisel,“ ütles Ilisson.
Läänemaal on nüüd ligi poolsada tunnustatud vabatahtlikku merepäästjat, kellest 21 kuulub Lääne RPRi ridadesse. Lääne RPR reageerib sündmustele kuuest rannikuäärsest paigast: Nõvalt, Haapsalust, Hobulaiult, Rohukülast, Virtsust ja Rooglaiult.
Vormsil merepääste seltsi liikmete hulgas on nüüd 14 ja Noarootsi tuletõrjeühingus 11 tunnustatud vabatahtlikku merepäästjat. Kui vormsilased baseeruvad Sviby sadamas, siis Noarootsi vabatahtlikel on lisaks Osmussaare reageerimispunktile Noarootsi poolsaarel paat, millega saab hädalistele appi minna ükskõik millisest punktist. Lisaks eelnimetatutele on Muhu merepäästeseltsil reageerimispunkt Läänemaal Puises.
Lääne prefektuuri territooriumil on kokku 205 vabatahtlikku merepäästjat.
Raul Illissoni sõnul on Eesti rannikul enam kui 70 vabatahtlikku merepääste reageerimispunkti, tänu millele on merel päästetava jaoks ooteaeg vähenenud. Riiklike ja vabatahtlike üksuste keskmine abivajajani jõudmise aeg 2017. aastal oli merel 36 ja piiriveekogul 32 minutit. Kokku kaasati vabatahtlikke merepäästesündmustele rohkem, kui 100 korral, mis on tunamullusest ligi 2/3 võrra rohkem.
Läänemaal oli eelmisel aastal merel 19 sündmust, millest 11 puhul kaasati vabatahtlikke merepäästjaid. Lisaks on Vormsi vabatahtlikud osutanud haigete transpordi teenust saarelt mandrile.
Ilissoni hinnangul on vabatahtlike merepäästeüksuste võimekus, võrreldes ajaga, kui 2013. aastal sõlmiti esimesed koostöölepingud, oluliselt paranenud.
