11

Loendus: Põhja-Läänemaal on üle veerandsaja hundi

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Läänemaa hundijahi koordinaator Hugo Peterson on väsinud ametnikele seletamast, et jälgede järgi on hunte rohkem kui paberil kirjas. Foto: Arvo Tarmula.

Läinud nädalal käis Põhja-Läänemaal hunte loendamas sõltumatu vaatleja, kes hindas Põhja-Läänemaal ja Lääne-Harjumaal 27–29 isendit.

Kuigi keskkonnaagentuuri saadetud loendaja loendustulemus oli kümmekond rohkem, kui keskkonnaametnikud on varem arvanud, ei veena see hundilaskmisloa jagajaid Põhja-Läänemaal lisalube andma.

„Need kõik ei ole Läänemaa hundid, vaid osaliselt Harju- ja Raplamaa omad,” ütles keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Marko Kübarsepp. Tema sõnul on on loendatud huntidest Läänemaa põhjapoolsel ala elanikud siiski vaid 12–15 isendit. „Seda on nii palju, kui prognoosisime,” ütles Kübarsepp.

Põhja-Läänemaad ja Lääne-Harjumaa Padise kanti hõlmavale huntide ohjamisalale eraldati selleks hundijahihooajaks kaks laskmisluba, mis mõlemad on juba ära kasutatud. Jaanuari lõpus piirkonda lube juurde ei antud.

Jahimehed püüavad keskkonnaagentuurile tõestada, et Põhja-Läänemaal ületab huntide arvukus mõistlikkuse piiri, kuid seni pole kahele hooaja algul antud hundilaskmisloale lisa saadud.

Kolmas ja viimane selle hundijahihooaja laskmislubade jagamine on neil päevil. „Siiani pole plaanis olnud sinna lube juurde anda, sest ei saa öelda, et arvukus ületaks piiri,” ütles keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Marko Kübarsepp esmaspäeval.

Läänemaa hundijahi koordinaator Hugo Peterson pole Kübarsepaga nõus. „Nemad määravad huntide arvu hektarite järgi, meie jälgede järgi,” põhjendas Peterson, miks ametnike ja jahimeeste arvamus huntide arvu kohta kokku ei lange.

Pidevalt huntide liikumist jälgiv Peterson tõi näiteks, et ta ise luges nädalapäevad tagasi Põhja-Läänemaal kokku paarikümne hundi jäljed. „Ei julge enam ametnikele huntide arvu öeldagi, sest nagunii ei usuta,” ohkas ta.
Petersoni hinnangul jääb Läänemaa kahele ohjamisalale talvituma vähemalt 50 hunti, kes ilmselt toovad ka järglasi. „Hunt on ilus loom, aga nii palju ei tohi neid olla,” ütles ta.

Kutsikad tikuvad talude juurde

Viimasel ajal on muidu inimpelglikke hunte hakatud sagedamini nägema külade ja talude läheduses. Nädal tagasi nägi Saunja küla elanik Peeter Saar pühapäeva hommikupoolikul üksikut hunti jalutamas mõnesaja meetri kaugusel majast metsa servas põllul. „Jupp aega tuterdas seal ringi. Pidas korra plaani ka päris naabri talu akende alla minna, aga millegipärast keeras äkki otsa ringi ja läks tagasi metsa vahele,” rääkis Saar.

Ka Turvalepa lähedal kütitud hunt magas, enne kui jahimehed ta liikvele peletasid, talumajapidamisest paarisaja meetri kaugusel. Külade lähedal on hunte nähtud ka Noarootsi pool, näiteks Kudani küla lähedal.

Kui enamasti kipuvad majade juurde haiged hundid, kes metsast süüa otsida ei jaksa, siis nii Turvalepas kütitud kui ka Saunjas nähtud hunt olid mõlemad ilusad ja terved loomad.
Suurulukite hingeelu tundva keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti Peep Männili sõnul on ilmselt tegemist eelmisel aastal sündinud hundikutsikatega, kes hakkavad karjast eralduma. „Praegu on see aeg, kui pesakonnas on sündinud suhteliselt palju kutsikaid. Iseseisvamad neist võivad teha oma tuure ja neil on käsil oma territooriumi märgistamine,” selgitas ta.

Marko Kübarsepa hinnagul on üksikute huntide liikumine ka suurte hundijahtide tulemus: „Sellega lõhutakse karjad ära ja tekivad üksikud noorsandid, keda nähakse siin-seal põldudel.” Ta lisas, et sellepärast tuleks küttida pigem üksikuid hunte, mitte karju.
Männil rääkis, et talude ligiduses liikuvad alla aastased hundikutsikad pole ise veel murdjad, vaid otsivad pigem loomseid toidujääke ja raipeid. „Aga nad võivad hakata harjutama,” lisas ta.
Seni oli huntide peamine toidubaas olnud metssead, kes nüüd seakatku ja küttimise tagajärjel on metsadest kadunud. Nii peavad hundid endale uut toitu otsima, võttes ette kitsed ja põdrad.

Peep Männili sõnul näitab seire, et igal pool Eestis, sealhulgas Läänemaal tõuseb jõudsalt metskitsede arvukus. Huntidele tähendab see umber harjumist. „Metskitse murdmine on natuke teine kui metssea murdmine. Kits on palju kiirem ja erksam ning taktika on ka teine,” rääkis Männil.

Läänemaal on kõik lubatud hundid lastud

Hundijahihooaja alguseks eraldati Läänemaa kahele ohjamisalale kuus laskmisluba: kaks Põhja-Läänemaa ja Lõuna-Harjumaa ohjamisalale, neli ülejäänud Läänemaad ja Soonistet hõlmavale alale. Need hundid said lastud jaanuari eelviimasel nädalal.
Jaanuari lõpus täiendavate lubade jagmisel sai Läänemaal lisaks seitse luba ja seda ainult Kesk-Läänemaale, kus keskkonnaagentuuri hinnangul on huntide oht majandusele suurem. Nüüdseks on needki load ära kasutatud.
Hundijahihooaeg algas 1. novembril ja kestab veebruari lõpuni.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Kytt
Kytt

Peaks mainima, et see sõltumatu loendaja käis hundi jälgi loendamas kõige kehvemate ilmaoludega. Tol päeval oli tugev lumesadu ja tuisk ning jäljed olid lumel nähtaval vaevu tunnikese. See et antud isik Tol päeval nii palju loendas ei tähenda et neid nõnda vähe siin on. Meie märkisime oma aladel et yks viiepealine hundikari ei olnud sel päeval metsatukast välja liikunudki ning naaber alal jäi ka sama palju loendamata. Agentuuri ette otsa tuleks panna normaalsed inimesed kes ei otsustaks lubademitte andmist oma isikliku vimma järgi.

VillemVõsa
VillemVõsa

Padise kandi metsades nii palju võsavillemeid, et jahimehed ei võta koerigi jahile enam kaasa, sest need võidakse lihtsalt metsas ära süüa.

Jah
Jah

Kui Tallinn ikka ütleb, et hunte pole, siis tee või tina …

Njah
Njah

Tee või tina=anna tina, ja kui keegi klähvima tuleb et hunti lasti, siis ongi selge vastus” mis ajate meil ju pole hunte”

Arvaja
Arvaja

Laske aga kõik põdrad-kitsed ja metssead maha ja siis imestage, et hunt kodudest külmkapist süüa otsima tuleb.

2. kodanik
2. kodanik

Metssigade küttimine on seotud seakatkuga. Loota, et hundid katkuhaiged isendid nahka panevad ja seeläbi saab see taud meie metsadest minema aetud, on pehmelt öeldes naiiivne. Ja põtrade küttimise piirarvu suurendamise põhjust Haapsalu jahiseltsi maadel peaks otsima sellest, et tekkisid konfliktid inimeste ja põtrade vahel linnaruumis või selle vahetus läheduses.

tahan teha palju pauku
tahan teha palju pauku

tahad väita, et hundid on sellised olümpiasportlased, kes jooksevad tervele kuldile järgi keel vestil, kui et hakkaksid juba väeti metsea turja?

aga noh, jahimehed on ju meil kangelased, ja ega selle vastu ei saa, nad on ju enamasti õiges püssi otsas…

2. kodanik
2. kodanik

Sa ikka kujutad ette, kui palju peaks hunte olema, et nad kõik katkusead nahka paneks ja nende kondid ka puhtaks lakuks, et ühtki pisikut enam loodusesse ei jääks? Ja mida see kari siis sööma hakkab, kui viimane katkusiga on ära söödud? Lähevad õunaraksu?

mine jalutama!
mine jalutama!

Lgp. vabatahtlik, käi korra tiir värske lumega kuskil suuremas Läänemaa metsas ära. Mine käi taebla ümbruses või nõva rabades.
Sa ei pea väga kaugele minema, kui hundijälgi näha (eeldusel et need ära tunned).

Tont
Tont

Ega seal,kus kàsutavad ametnikud mingite direktiivide jàrgi ja ise metsas loendamas ei kài, polegi mòistusega midagi peale hakata. On haige otsustada hundipilti vaadates,palju lasta vòib. Ega asi enne ei parane,kui koduhoovist loomad kaduma hakkavad nagu Pàrnu kandis. 🐴

Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)

Huvitav, kas need on direktiivid suurest pealinnast mis huntide arvukuse meile ette annavad? Ennevanasti kui me veel ise asju otsustasime räägiti, et terve eestimaa peale piisaks 6-7-80 võsavillemist.Nüüd liigub siis pisikeseks kahanenud Läänemaal üksi ringi ligi pool sellest hulgast. Läänemaa keskel asub küla kus hunte luusib ümbruses ringi rohkem kui on elanikke.Lisaks see huntide traditsioonilise toidubaasi kadumine, šaakalid jne.

wpDiscuz