Foto: Arvo Tarmula
Pühapäeval sõidetud 3. Haapsalu uisumaratoni võitis saarlane Kuido Koppel, kes kaitses oma kahe eelmise korra tiitlit.
Esikoht ei tulnud Koppelile lihtsalt. Maratonil sõideti kuus 4,4 km pikkust ringi. Liidrigrupp kahanes viielt uisutajalt eelviimaseks ringiks kolmele. Lõpuks oli Koppel vähem kui sekundiga parem harjulasest Sulev Lokist. „Kõvad poisid olid. Alles täitsa lõpusirgel tuli võit,” ütles Koppel.
Päev varem oli Kuido Koppel võitnud Viljandi järvel peetud Mulgi uisumaratoni ja ta tunnistas, et laupäevane võistlus oli pühapäeval kontides. „Soojenduse ajal oli seda väga tunda,” ütles ta.
Haapsalu uisumaratoni peab mees raskeks. „Merejääl on see tuul, mis alati puhub,” selgitas ta.
Eesti uisumaratonide valitseja, eluaastate poolest juba veteranide klassi kuuluv Kuido Koppel jõudis jääle rulluiskude kaudu. „Muidu suusatasin, aga suvel polnud midagi teha ja 2008 proovisin rulluisutamist,” rääkis ta. Mõni aasta tagasi pani mees päris uisud alla ja läks jääle võistlema.
Nüüd on Koppel Adaveres ka päris kiiruisutamisrada proovinud, mis on järjekordselt uus elamus. „Kui kiirus läheb 43 km peale tunnis, hakkab tsentrifugaaljõud kurvides rajal välja suruma,” kirjeldas ta.
Läänlastest olid parimad seitsmendaks tulnud Marko Ulla ja kaheksas Renek Loorens.
Naistest oli kiireim samuti mullune võitja Sandra Alusalu, kelle noorem õde Saskia uisutab praegu olümpiajääl. Sandra Alusalu oli ajaga 56:00,87 kokkuvõttes neljas ja järgmisest naisest, läänlasest Mirjam Kanderist rohkem kui veerand tundi kiirem. Mirjam Kander oli üle 40aastaste naiste seas esimene.
Pikale maratonirajale läks ligikaudu poolsada meest-naist. Rahvasõidust, kus läbiti üks 4,4 km ring, võttis osa üle 60 uisutaja.
Uisupäeva Haapsalu Eeslahel korraldas Paralepa spordiklubi, mille esindaja Ailar Ladva sõnul oli osalejaid päris maratonil, rahva- ja lastesõidul kokku 150 ringis. „Viperusi ei olnud, jää oli hea ja osalejaid tuli nii palju, kui prognoosisime,” ütles ta. „Kui Viljandi uisumaraton meie omaga ühele nädalavahetusel liigutati, tuli küll korra hirm naha vahele, et kas Viljandis uisutanud inimesed enam jaksavad järgmine päev Haapsallu tulla, aga paistab, et see meid ei mõjutanud.”
Ladva sõnul oli osalejate seas tänavu mõnevõrra rohkem läänlasi, ligikaudu pool osalejaist. „Uisutamine on Haapsalus populaarsemaks muutunud. Sellele on kaasa aidanud nii uisumaratoni traditsioon, Väikse viigi uisurada kui ka koolide pingutused, et lapsed uisutaks,” ütles ta.
„Uisutamine sobib meile rohkem kui suusatamine, sest suusalund tuleb võibolla ainult korraks, aga uisutamisvõimalused ei ole nii kaootilised,” lisas ta.
Fotod: Arvo Tarmula
