0

Vikerkaare lasteaia mudilased tutvusid vana aja asjadega

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Vikerkaare lasteaia juhata Sirje Männi sõnul on Muhu rahvarõivad üks näituse hinnalisemaid eksponaate. Foto: Arvo Tarmula.

Eesti 100. sünnipäevaks valmis Haapsalu Vikerkaare lasteaias rahvuskultuuri pesa, kus kõige vanem ese on vanem kui Eesti riik – see on 106aastane, 1912. aastal heegeldatud pits.

Vanadest fotodest ja rahvuslikest käsitööesemeist koosnev väljapanek – vokk, kerilauad, Muhu tekid, rahvariided, kaltsuvaibad, pitsid, kudumid, pillid jne – täitis neljapäeval pool lasteaia suurt saali, näituseruumis mängis rahvuslik muusika. Vikerkaare lasteaia direktor Sirje Mänd ei osanud öelda, kui palju käsitööesemeid väljas on, aga oma sadakond kindlasti.

Kaks nädalat tagasi said kõik Vikerkaare lasteaia kuus rühma ülesande tutvustada teistele saja aasta tagust või lihtsalt endisaegset Eestit. Iga rühm sai eri teema. Kõige vanema rühma mudilastel tuli teistele tutvustada vana aja puutööd.

Iga rühm sai ise valida, kuidas oma teemat tutvustada. Kui puutöö puhul tõid lapsed kaasa esemeid, siis kolmeaastaste rühm koostas fotostendi endisaja majadest ja inimestest, sõimerühm tegi plakati vana aja mängude ja pillide kohta. Plakati järgi mängisid mudilaste vanemad ja vanavanemad malet, akordioni ja ksülofoni.

Kui teemad olid ette valmistatud, tutvustas iga rühm enda oma ka teistele. „Kuus päeva järjest kogunesime saali rahvuskultuuri hommikule,” ütles Sirje Mänd. Kõigist esemeist ja fotodest panid lasteaiaõpetajad seitsmendaks hommikuks kokku suure näituse, mis täitis pool lasteaia suurt saali. Väljapanek aga oli vaid üks vana ajaga tutvumise osa. Kuuel hommikul käisid lasteaias ka külalised. Vana aja käsitöö hommikul tuli külla Haapsalu sallimeister Aime Edasi, Vikerkaare lasteaia sõimerühma vanavanaema. Edasi kudus Haapsalu salli ja kõneles lastele näputööst.

Vana ja uue aja puutööst rääkis Haapsalu puukujude meister ja lapsevanem Tiit Moor. Haapsalu kutsehariduskeskuse varudest väljapanek tutvustas lastele villa ja lõnga, kraasimise, ketramise ja kudumisega seotut. Kõrvuti olid väljas kaks villast kampsunit: isa kampsun ja koera kampsun.

Idee lastele rahvuskultuuri tutvustada tuli Sirje Männi sõnul mõttetalgutel, kui arutati, kuidas terve aasta jooksul tähistada Eesti 100. sünnipäeva. „Meil on igal aastal üks teema, millega aasta jooksul tegeleme. Tänavu on Eesti sünnipäeva teema,” ütles Mänd.
Emakeelepäevaks on kavas tutvuda vana sõnakunstiga: vanasõnade, kõnekäändude ja mõistatustega.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz