Ann Mari Anupõld – ilusat paugutamisvaba aastavahetust!

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Ann-Mari Anupõld. Foto: Urmas Lauri
Ann-Mari Anupõld. Foto: Urmas Lauri

Pühadest pääsesime eluga. Jõulurahu saabumine oli küll taas küsitav, kuid vähemasti jäid loomad enam-vähem terveks ja närvikavast muist alles. Ühtegi kondiummistust ega šokolaadimürgitust ei tekkinud. Ükski kutsikas ei suutnud lapse uut mänguasja alla neelata ja vähemasti minu teada jäid ka kasside sabad küünlaleekidest puutumata. Kogu sellest geniaalsusest hoolimata ootab meid suurem katsumus alles ees. Aastavahetus. Igal aastal jagunevad inimesed kahte leeri. Need, kes suure õhinaga ootavad ilutulestikku, eesotsas püromaansete kalduvustega poisslapsed, ja need, kelle meelest on ilutulestik maailma kõige nõmedam ja mõttetum asi üldse. Seda põhjusel, et ilutulestik põhjustab keskkonnareostust, raiskab raha ja koduloomad kardavad paaniliselt pauke.

Õnnelikud on need, kes ainult 31. detsembri ööl peavad paukude all kannatama. On aga küllaltki palju piirkondi, kus esimesed paugud tehakse juba detsembri alguses ja viimased alles jaanuari keskel. Esmalt on ju vaja käsi soojaks lasta ja lõpuks ei saa siis hoogu pidama. Õismäel elavad tuttavad ning nende närviline koer on sellega näiteks juba mitu nädalat maadelnud. Vaene koer keeldub majast väljumast ning kui kellelgi siiski õnnestub ta vägisi ukse ette tirida, jookseb ta esimese paugu peale kohe pimesi kodu poole tagasi. Nii on igapäevasest koera jalutamisest saanud vene ruleti taoline harjutus. Küsimus ei ole mitte, kas käib pauk, vaid millal. Mis aga peamine: mis jõuab enne, kas kakahäda või pauk? Või jätab koer taas poole pealt oma asjad ajamata ning vaene omanik peab jooksu pealt hakkama koera puhvis saba külge kinni jäänud julgakesi toas lahti harutama.

Kasside närvikava on üldjuhul stabiilsem kui koertel, aga valel ajal valesse kohta sattudes võivad ka kassid paraja närvivapustuse saada. Eks seda ole sellestki näha, et aastavahetuse ümber kuhjuvad alati teated kadunuks jäänud kiisudest. Hirmunud kass võib teinekord väga visalt kõrgel puu otsas või sügavas keldriurkas vastu peituda, enne kui ta on nõus sealt lahkuma, kui üldse. Kellel varem oma kassiga sellised kogemused käes, see teab teda juba aegsasti toas hoida ja paugukate eest kaitsta.

Ka hobuseomanike elu on ilutulestiku hooajal keeruline ja kohati lausa ohtlik. Kui 10kilone terjer jookseb nagu peata kana minema, võib see kohati olla naljakas. 500kilose hobuse puhul on asi naljast aga kaugel. Teinekord võib nende maharahustamine omanikele lausa ohtlik olla. Tähtis on hobused juba varakult turvalisse kohta viia, kus nad endale ning teistele haiget ei saa teha. Tallis peaksid boksid olema selleks ajaks sügava aluspanu ja korralike ustega varustatud. Vabapidamiskoplite traadid tasub varakult üle vaadata ning mõelda ka sellele, millises koplis on parim pinnas. Mudaga sügavaks ja auklikuks tallutud ning seejärel jäätunud koplid on parim koht, kus hobused ennast paanikas ringi joostes vigastada suudavad. Veiste kohta kehtib muide täpselt sama. Ega nendegi jalad hävimatud ole.

Sel aastal on üllatavalt palju hobuseid osalenud liiklusõnnetustes, saanud ühel või teisel põhjusel karjamaalt välja ja jooksuga suure tee peale. Mõnel õnnelikul lõppes autoga kokkupõrge vaid vigastustega, kuid väga mitu hobust sai lausa kohe surma või tuli nad magama panna. Eks hobused ja üldse loomad võigi teinekord väga ootamatult käituda. Kindlasti on aga suureks abiks, kui aia ehitus on põhjalikult läbi mõeldud ning aia tugevust ja voolu olemasolu kontrollitakse regulaarselt. Võib-olla piisab neil siis aia ees austust, et ka suurema paugutamise ajal sealt mitte läbi joosta.

Piirsalu vana sõjaväebaas ja lasketiir on nii mõnigi kord tüütuks naabriks, kuid vähemasti on see treeninud Piirsalu ja Turvaste elanikke ning nende loomi harjuma paugutamisega. Üks päev aastas rohkem või vähem paugutamist ei tee seal enam suuremat vahet. Üks viis, kuidas loomi aastavahetuseks ette valmistada, on nendele paugutamise ajal muusikat lasta. Seda on võimalik internetist lihtsa vaevaga kätte saada. Vaadake aga, et te sellega siis alles aastavahetuse hommikul ei alusta ega volüümi kohe põhja keera. Muidu on asjast ilmselt rohkem kahju kui kasu. Selles võtmes soovin kõigile head vana aasta lõppu ja põnevat ning teguderohket uut aastat!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Lihtsalt maamees
6 aastat tagasi

Mis vahet sellel on, kuidas keegi oma raha “põletab “Kes põletab viinaga ,kes rakettidega.On saabunud kalendriline märk kus sinule tambitakse “pähe” juba poolest oktoobri kuust, et sa pead raha “põletama”, muidu ei ole sa mitte keegi.