0

Ann Mari Anupõld: kinkige loomadele tähelepanu

Ann-Mari Anupõld. Foto: Urmas Lauri

Jõuluaeg on tore. Või teoorias võiks ta seda olla, kui tihtilugu poleks see kommertsüritus, mille ajal vaesed inimesed ennast suure stressikoorma all kingihulluse nimel rahast lagedaks teevad. Pühadega kaasneb eestlaslik muretsemine. Tuleb kinke ja sööke muretseda, külaliste pärast muretseda ja külla minemise pärast veel rohkemgi muretseda. Tuleb muretseda, kas piisab toite, ja pärast tuleb muretseda, kuhu kõik toidujäägid mahutada.

Kuskil kogu selle kaose keskel jõuame ka oma koduloomade pärast muretseda. Kas neile jagub kinke, tähelepanu ja kohta pidulaua ääres. Paljudele inimestele on loomad laste ja pereliikmete eest. Mõni ime siis, et ka neile soovitakse tekitada jõulutunnet. Siiski ei pruugi kõik sellega päri olla, nii et mõelge hoolikalt, enne kui kõik oma majapidamise viis koera perekondlikule jõulupeole kaasa haarate. Kui ma muidu oma koerad igale poole endaga kaasa võtan, siis suuremate ürituste ajal jäävad nad rahulikult kodu valvama. Peolaua taga võib liiga kiiresti juhtuda, et asjad hakkavad sihilikult laua alla pudenema. Kaasa arvatud igasugused ummistusi ja soolevigastusi tekitavad praekondikesed ja koerale potentsiaalselt ohtlikud šokolaaditordi tükid. Ega koeravõõrad inimesed seda ju paha pärast tee, ja nad ei peagi mõistma teie koera toiduvalikut. Kindlam on seega oma loomi mitte ohtu seada.

Pühade ajal ei pruugi nimelt ka iga loomaarst olla hoobilt kättesaadav, et Muki soolestikule värskenduskuuri teha või teda peotoidu koomast taas elule tilgutada. Suurte pereürituste teiseks koeraprobleemiks on minu silmis tihti olnud ka loomavõõrad lapsed. Neile on koer põnev ja äge mänguasi, mida jälitada või sikutada või proovida tema pädevust ratsaloomana. See tundub ehk ekstreemne kirjeldus, kuid olen ise juures olnud, kui loomi sunnitakse kõike seda taluma. Öelge mulle üks hea põhjus, miks te tahaksite, et teie truule ja armastusväärsele neljajalgsele sõbrale keegi nõnda teeks? Isegi kui mõni neist seda enda seljas kargavat pätakat üllatavalt pikalt talub, ei leia ma, et see oleks õige viis, kuidas lastele õpetada austavat suhtumist loomadesse ja teistesse elusolenditesse. Lugupidamine algab rohujuure tasandilt. Kui seal toimuvad sellised kapitaalsed vead, siis me ilmselt ei saagi hiljem täiskasvanud inimestest loota, et nende arusaam loomadest ja loodusest ning sellega kooskõlas elamisest oleks kuigi põhjalik.

Kui varasematel aastatel ma sellist trendi väga täheldanud ei ole, siis sel aastal on mulle nii mõnestki kohast hakanud silma loomadele mõeldud kingitused. Spetsiaalsed pidujoogid teie loomadele, küpsetiste moodi kujundatud koeratoidud ning muud ninni-nänni. Minu meelest võiks kogu selle aja, mis kulub ostlemisele, et inimestele ja loomadele eluks mittevajalikku nänni kokku hankida,veeta koos oma loomade ja lähedastega. Kinkige neile kannatlikku meelt, oma täielik tähelepanu (nutitelefonid jätke koju!) ning hea tuju. Millal te viimati oma koeraga pikemalt mängisite? Või temale mõne uue triki või käskluse õpetasite? Kas selle aasta jooksul olete jõudnud koeraga ühe pika matka mõnes temale võõras ja põnevas kandis ette võtta? Või on teie koeral mõni hea koerasõber, kellega oleks tal üle pika aja vahva kokku saada? Kas teie kassil on tõesti vaja seda laseriga mänguasja? Või oleks tal tegelikult üüratult hea meel selle väikese veereva villakerakese üle, mida te talle lihtsa vaevaga ise kokku panna suudate, kui teil vaid aega ja lusti oleks seda tunnikese jagu temale veeretada?

Tänapäeva maailmas pannakse aina rohkem rõhku sellele, et kõik peaks olema võimalikult lihtne ja mugav, nutitark ja aegasäästev ning kaugjuhitav nagunii. Ja mida me siis kogu selle najalt tekkinud vaba ajaga pihta hakkame? Me raiskame ta lihtsalt kuidagi sihitult ära. Meie mõtted on nutimaailmas hõljumisest hajali ja me ise oleme ekraani vahtimisest väsinud. Aga see ei ole mitte selline mõnus tehtudtööst rammestav uni, vaid pigem selline uimane poololek. Õnneks ei ole loomad veel mitte kuidagi nutilt kaugjuhitavad, vaid tõelised aega ja energiat raiskavad elukad. Kasutage juhust ja veetke nendega vahelduseks jälle pikemalt aega. Tervendavalt mõjub see kindlasti. Ainult vaadake, et te siis selle värskendatud maailmavaate tõttu oma koerale mõnda uut ja põnevat haigust külge ei mõtle.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz