3

Opositsioon: uuel Haapsalu omavalitsusel puudub siiani põhimäärus

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Lauri Luik. Foto Arvo Tarmula

Ridala ja Haapsalu ühinemisleping (punkt 5.2) sätestab, et volikogud kinnitavad enne ühinemist ühiselt uue omavalitsuse põhimääruse, mis hakkab kehtima valimistulemuste väljakuulutamise päeval. “Mingil põhjusel ei ole seda siiani tehtud,” ütles Reformierakonna nimekirjast volikokku valitud Lauri Luik.

Selline algus küll väga paljutõotav ei ole, kui nii põhimõtteline asi on jäetud hooletusest tegemata. Sedasi võib koalitsioonilepingusse või mistahes dokumenti kirjutada mida iganes, et inimestel oleks süda rahul ja lihtsalt tore lugeda. Lepingud ja kokkulepped on ikka mõeldud selleks, et neist kinni peetaks,” ütles Luik.

Linna põhimäärus on omavalitsuse alusdokument, mis reguleerib muuhulgas näiteks linnavolikogu juhtide valimist ning komisjonide ja fraktsioonide moodustamist; linnavolikogu töökorra, aga ka linnavalitsuse moodustamise aluseid; linnapea valimise korda jms. Mis veelgi olulusem, põhimäärus reguleerib linna arengukava, eelarve jm dokumentide koostamise põhimõtteid.

Enne ühinemist olid Haapsalul ja Ridalal oma põhimäärused, mille raamistik oli seadusest tulenevalt sarnane, kuid detailides erinev. Näiteks oli Haapsalu linna põhimääruses kirjas, et volikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt neli volikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ridala põhimäärus sätestas aga, et fraktsiooni võib moodustada kolm saadikut. Selliseid erinevusi põhimõttelistes detailides on veel. Luige sõnul tekib küsimus, kumma põhimääruse järgi Haapsalus asjad käima hakkavad.

„Tänaseks kokku kutsutud Haapsalu linnavolikogu esimese istungi päevakorda reguleerib seadus ja see saab toimuda,“ sõnas valimisliidu Meie Inimesed ridadest volikokku valitud Merle Mäesalu. „Järgmiste istungite läbiviimine, fraktsioonide ja komisjonide valimine on juba suur küsimärk, kuna pole, mille alusel neid korraldada. Aluseks ei saa ka võtta Haapsalu põhimäärust, kuna tegemist pole Ridala valla liitmisega Haapsalu juurde,“ lisas Mäesalu.

Põhimõtteliselt on Haapsalu linnavolikogu tegutsemisvõimaluseta seni, kuni kehtestab enda tööd reguleeriva põhimääruse.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
valija2
valija2

Seaduse punktid on täitmiseks, mitte nendega manipuleerimiseks. Olen kindel, et Sukles & Co meelega ignoreerisid ühinemislepingu lisa tähtaegu. Selles lisas on kirjas ka arengukava ja eelarvestrateegia eelnõude valmimise tähtajad. Ka nendest olulistest dokumentidest pole midagi kuulda. Jääb üle küsida – mida siis Sukles ja Rammu valimiste ootuses tegid, kui jätsid oma kohustused lohakile? Tahaks kuulda nende kahe omavalitsuse juhi tõepäraseid selgitusi. Miks, miks?

valija
valija

Vaat see on ikka väga suur jama. Millega tegelesid Haapsalu linna- ja Ridala vallasekretärid, kui kahe omavalitsuse ühinemislepingu lisa 4-s oli selgelt kirjas, et uue omavalitsuse põhimääruse projekti oleksid nad pidanud volikogu menetlusse esitama hiljemalt 01.06.2017.a., et siis mõlemad volikogud saanuks teha parandusi ning põhimääruse vastu võtta hiljemalt 01.10.2017.a. Kus olid Linnapea ja vallavanema silmad? Suurt aastast kompensatsiooni tahaksid nad küll, aga vaat tööd, seda kurivaim nagu teha ei viitsita. Ei mingit kompensatsiooni sellise prohmaka eest! Õpetuseks tulevikuks.

Volikogu esimees
Volikogu esimees

Nalja teed või? Preemiat väärt!

wpDiscuz