SA Innove andmetel olid tänavuste riigieksamite tulemused võrreldavad varasemate aastatega.
Sel kevadel toimusid riigieksamid 21. korda. Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad õpilased sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Eksameid sooritas 9397 eksaminandi. Võõrkeele riigieksami sai õpilane valida saksa, inglise, prantsuse, vene keele eksamite vahel. Prantsuse, saksa ja vene keele riigieksamitena sai õpilane sooritada rahvusvahelised eksamid.
Eesti keele riigieksami tulemus on olnud aastate lõikes stabiilne, võrreldav ja eksam on abiturientidele jõukohane. Eesti keele eksamit tegi 6549 eksaminandi ja eksami keskmine tulemus oli 62,9 punkti. Keskmine tulemus on sarnane eelmiste aastatega. Eksami tulemused on eksamikordade võrdluses stabiilsed.
Eesti keele kui teise keele riigieksamil osales üldhariduskoolides, kutsekoolides ja mujal kokku 2216 õpilast. Eksami keskmine tulemus 60,2 protsenti on viimastel aastatel püsinud stabiilne, läinud aastal oli tulemus 60,4 protsenti.
Eksamil vähemalt 60 protsenti maksimumtulemusest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 1193 õpilast, see on 53,8 protsenti eksaminandidest.
Gümnaasiumi lõpueksamist on vabastatud õpilane, kes on sooritanud eesti keele C1-taseme eksami. Sel aastal eelistas riigieksami asemel C1 taseme tunnistust esitada 31 õpilast mis on koguarvust 1,3 protsenti ehk vähem, kui eelmisel aastal, mil see oli 3,02 protsenti koguarvust.
Matemaatika eksami osas oli õpilastel võimalik valida kitsas või lai matemaatika eksam. Kitsa matemaatika eksami valis 3540 ja laia matemaatika eksami 4160 eksaminandi. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli sel aastal 38,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 51,9 punkti. Eelmisel aastal vastavalt 39,9 ja 56,3 punkti.
Gümnaasiumiastmes on õpilastel võimalik õppida kitsast või laia matemaatikat, mille maht on vastavalt kaheksa või 14 kursust. Kitsast matemaatikat õppinu sai valida laia matemaatika eksami ja vastupidi. Selle aasta matemaatika eksam oli uues formaadis, kus puudus laia ja kitsa eksami ühisosa. Uue eksamiformaadi puhul on tulemused täpsemad, sest eksami raskus vastab paremini eksamitegijate võimekusele.
Läbiviidud eksami testimine ja analüüs kinnitab, et hoolimata ühisosa puudumisest on selle aasta eksamitulemused võrreldavad eelmiste aastate tulemustega.
Gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks on üks kohustuslik võõrkeele eksam vähemalt B1- keeleoskustasemel. Võõrkeeleeksami sooritas 2017. aastal 7771 eksaminandi. Õpilastel on õigus ja võimalus sooritada ka mitu võõrkeele eksamit. Seda võimalust kasutasid 166 õpilast, neist 164 sooritas kaks ja kaks õpilast kolm võõrkeeleeksamit. Õpilastel on õigus esitada ka omal käel sooritatud rahvusvahelise eksami tunnistus. Rahvusvahelise tunnistuse esitanud õpilaste hulk on aasta-aastalt kasvanud. Kui 2014. aastal esitati 272 ja 2015. aastal 457, siis eelmisel aastal juba 671 ja sel aastal kõigis võõrkeeltes kokku 881 tunnistust tasemetega B1 kuni C2.
Vastavalt gümnaasiumi riiklikule õppekavale esitatakse võõrkeele eksamite tulemused Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud keeloskustasemete süsteemis ehk vahemikus A1-C2. Riiklik õppekava eeldab gümnaasiumilõpetajalt kahe võõrkeele oskust B-keeleoskustasemel. C-keeleoskuse tasemele jõudnu on riikliku õppekava nõudmised ületanud.
Prantsuse, saksa ja vene keele riigieksamid on asendatud SA Innove poolt korraldatavate rahvusvaheliste keeleeksamitega. Inglise keele riigieksam valmistatakse ette Innoves ja see mõõdab keeleoskust kahe taseme lõikes ehk B1 ja B2. Õpilased, kelle inglise keele riigieksami tulemus on 50–74 protsenti maksimaalsest tulemusest, saavutavad B1-taseme ja õpilased, kelle tulemus on 75–100 protsenti, saavutavad B2-taseme.